Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Robotite revolutsioon börsidel

05. veebruar 2016, 11:45
Robot filmist "Terminaator"
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160205/BORS/160209780/AR/0/robot.jpg

Kõik näib esmapilgul lihtne – robotprogramm pannakse tööle, see kaupleb investori eest, üritades ette aimata turu liikumist ning teenida nii kasumit. Üha rohkem pöördutakse tootluse teenimiseks robotite poole.

Erinevalt inimesest suudab robot teha tuhandeid tehinguid päevas. Kuid neile, kes programme usaldada ei taha, olgu lohutuseks öeldud, et algoritmide tootlused ei pruugi alati iniminvestori omast paremad olla.

Eelmise aasta augustis kirjutas The Wall Street Journal pereisast Mike Soule'ist, kes kulutas üle 100 tunni, et programmeerida kauplemisprogrammi, mis töötaks valuutaturul viis ööpäeva nädalas. Mike on üks tuhandetest päevakauplejatest, kes üritab programmeerimisega luua isikliku roboti, mis suudaks talle regulaarset kasumit teenida. See oleks justkui ämbrite vedamise asemel torustiku ehitamine, kuid ka siin võib vigu juhtuda.

Näiteks kui Mike usaldas kauplemise programmi hoolde ja läks ise reisima, avastas ta reisil internetti logides, et programm on kauplemiskontole toonud 60% kahjumit. Hiljem selgus, et tegemist oli näpuveaga, kuna programm ostis kogemata kaks korda rohkem kõike, mida müüs.

Robotprogrammide plussid ja miinused

Tallinna Tehnikaülikooli magistrant Hendrik Lepp märgib enda valuutaturgude kauplemisalgoritmide magistritöös, et arvutid on inimestest kiiremad nii informatsiooni töötlemisel kui ka tehingute tegemisel. Algoritmid ei tunnista emotsioone, mis käitumusliku rahanduse seisukohast on kauplemisel äärmiselt oluline aspekt.

Samas juhib Lepp uurimustöös tähelepanu sellele, et efektiivselt toimivad algoritmid ei ole alati paremad ja targemad kui inimesed, sest näiteks 2013. aasta suvel Bloombergis avaldatud uuringu kohaselt suutsid inimeste juhitud valuutafondid üle viie aasta näidata paremaid tulemusi kui algoritmid.

Algoritmikauplemine algas 1990. aastatel USA aktsiaturgudel ning nüüdseks on automaatsete süsteemide osakaal maailma finantsturgudel märkimisväärselt kasvanud. Lihtsamaid algoritme saab tasuta alla laadida internetist, keerukamaid strateegiaid kasutavad algoritmid võivad juba midagi maksta. Need, kes rahasummat ei taha välja käia või peavad programme liiga algelisteks, võivad ise algoritmi valmis programmeerida.

Mitu ettevõtet pakub kauplejatele võimaluse ise enda algoritme programmeerida. Quantopian lubab igaühel algoritme tasuta luua ning kui algoritmid on edukad ehk need suudavad turult kasumit teenida, on ettevõte nõus nende loojatele ka maksma. Selline ettevõte nagu Rizm võimaldab algoritme luua ka neil, kes programmeerimisest suurt ei tea.

Kauplemisrobotite eelis on see, et need suurendavad likviidsust ning aitavad muuta turgu efektiivsemaks. Negatiivne on aga see, et algoritmid suurendavad ka turgudel volatiilsust. See leidis kinnitust 2013. aasta uuringus “Rise of the Machines: Algorithmic Trading in the Foreign Exchange Market“.

Robotprogrammidega saab turgudele ka halba teha. Mullu vahistati Londonis 36aastane Singh Sarao, kellele esitati süüdistus aktsiaturgude manipuleerimises 2010. aastal. Süüdistuse järgi kasutas ta algoritme, millega tekitas turule suuri müügiordereid, surudes nii hindasid alla. Kui hinnad hakkasid alla tulema, tühistas Sarao orderid. Paraku tõi see kaasa 2010. aasta 6. mail flash crash'i ehk nn välklanguse, kus USA aktsiaindeksid kukkusid vaid minutitega 9% ja seejärel taastusid sama kiiresti.

Kiired tehingud, väikesed kasumid

Raamatus „The Incredible Shrinking Alpha“ kirjeldavad autorid Larry E. Swedroe ja Andrew L. Berkin praegust investeerimiskeskkonda kui kohta, mis on ülekoormatud ülikeerukate analüüside, teadustööde ja superarvutitega. Nende arvates muutub sellises konkurentsis tootluse saavutamine üha keerulisemaks. Kuna konkurents on suurenenud, pole ka imestada, et kauplejad kasutavad tootluse teenimiseks kõiki võimalusi, sealhulgas ka robotprogramme.

2011. aastal teenis Matthew Baroni, Jonathan Brogaardi ja Andrei Kirilenko uuringu põhjal loodud kauplemisalgoritm E-Mini S&P 500 futuuridega kaubeldes ühe tehinguga keskmiselt 1,11 dollarit kasumit, millest on maha arvestatud teenustasud. Kuna algoritm tegi lühiajaliselt tuhandeid tehinguid päevas, ulatus kasum tuhandete dollariteni. Keerukas süsteem jooksis superarvutil.

Algoritmide ülikiire töö kohta saab rohkem aimu videost, kus poolesekundiline kauplemisrobotite tegevus Johnson & Johnsoni aktsiatega on esile toodud sajandikena ning kus pool sekundit on venitatud üle viie minuti pikkuseks. 

Ostmise ja hoidmise strateegia ei kao

LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi leiab, et pikaajalisel investoril poleks kauplemisrobotist kasu. „Kui kauplemisel on väga oluline kiirus tehingu sisestamisel ning uudiste lugemise kiirus ja reaktsioon sellele, siis pikaajalisel investeerimisel on peamine siiski teha õige valik lähtudes ettevõtete fundamentaalidest,“ ütles Vallikivi. „Seega usun, et osta ja hoia strateegia on ka edaspidi elujõuline.“

Vallikivi sõnul on LHVs kauplejaid, kes roboteid kasutavad, kuid nad on suures vähemuses. „Kauplemises võib tõesti tulevik robotitele kuuluda, kuid investeerimisel on eelis ikkagi tavainvestoritel,“ lisas ta.

Filmis „Terminaator“ võtavad robotid inimestelt juhtimise üle ning see toob tuumasõja, mille tagajärjel hukkuvad miljardid inimesed. Tuntud inglise teadlane Stephen Hawking on hoiatanud, et tehisintellekt võib lõpuks väljuda meie kontrolli alt ja hävitada inimkonna. Kuigi kumbki stsenaarium ei pruugi kunagi tõeks saada, on inimkond siiski arenemas selles suunas, kus igapäevaelus usaldatakse üha enam masinaid ja programme.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2016, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing