USA aktsiaturul on järel vaid üks ostja

Standard & Poor’s 500 indeksi ettevõtted ostavad sellel kvartalil aktsiaid tagasi tõenäoliselt 165 miljardi dollari eest – sellega lähenetakse 2007. aasta rekordtasemetele. Samal ajal müüvad oma aktsiaid börsil kaubeldavate fondide ja avatud investeerimisfondide kliendid. Alates jaanuarist on nad indeksist välja tõmmanud 40 miljardit dollarit. Tõenäoliselt on see kvartal raha väljavoolu mõttes üks ajaloo suuremaid.

Tõsi, varem pole selline trend tingimata tähendanud, et aktsiaid ootab tume tulevik. Olukord on viimase kahe kuu jooksul olnud aga erakordselt kehv. Seda oli näha ka aasta alguses aktsiaturgudel, kui ettevõtted ostsid tulemuste teatamise ajal oma aktsiaid vähem (aktsiaturud langesid). See tekitab õigustatud küsimuse tagasiostude jätkusuutlikkuse kohta. S&P 500 indeksi ettevõtete kasumid on ju kolm kvartalit järjest vähenenud, mis on pikim jada viimase kuue aasta jooksul.

„Kui ainult üks asi turgu üleval hoiab, on see väga ohtlik situatsioon,“ ütles Andrew Hopkins investeerimisfirmast Wilmington Trust. „Veidi aja möödudes sa taipad, et need ettevõtted ei suuda kasvada. Tagasiostude jaoks raha laenamine peab millalgi lõppema.“

On vaieldav, kas jaeinvestorid on aktsiaturgude tõusuks tingimata vajalikud. Pole võimalik aga eitada, et turud on muutunud 2016. aastal tunduvalt volatiilsemaks. Volatiilsusindeks on sellel aastal olnud keskmiselt 32 protsenti kõrgemal kui eelmisel aastal. S&P 500 indeks on sellel aastal kõikunud rohkem kui pooltel päevadel üle 1 protsendi. Sellise kõikumise jätkumisel tuleb 2016. aasta volatiilseim alates 1938. aastast.

Seitse aastat kestnud kasumite kasv on toonud ettevõtetele tublisti raha, mida kulutada. Finantssektorist väljaspool olevatel S&P 500 ettevõtetel oli 2015. aasta lõpuks 900 miljardit dollarit vaba raha. Sellele eelneval aastal oli sama number 870 miljardit.

Praeguse tempo jätkumisel võivad ettevõtted teha selles kvartalis tagasioste kokku 165 miljardi dollari eest, selgub Bloombergi andmetest. See tähendaks, et 12 kuu keskmine jõuab 590 miljardini. See oleks rohkem kui rekordilisel 2007. aastal, tol ajal tehti 12 kuu jooksul 589 miljardi eest tagasioste.

„Peamine nõudlus aktsiate vastu tuleb ettevõtetelt endilt,“ ütles Goldman Sachsi USA aktsiaturgude strateeg David Kostin. „Turg on sellel aastal esitanud palju väljakutseid. Muret on tekitanud Hiina, nafta ja maailmamajanduse kasv. See on pannud paljusid fondijuhte oma aktsiate osakaalu vähendama.“

Kui avatud investeerimisfondide ja börsil kaubeldavate fondide müük samas tempos jätkub, siis jõuab raha väljavool selles kvartalis 60 miljardi dollarini. See tähendaks, et ettevõtete tagasiostudega võrreldes oleks vahe 225 miljardit dollarit, mis on suurim alates 1998. aastast.

Kostin ütles, et tüüpiliselt vähendavad ettevõtted aktsiate tagasiostu just tulemuste teatamise ajal. Nad hakkavad uuesti ostma pärast kvartalitulemuste teatamist. Seda oli näha ka aktsiaturgudel – S&P 500 indeks kukkus aasta esimese kuue nädalaga 11 protsenti. Alates sellest on aktsiaturg võimsalt taastunud.

See, et ettevõtted teevad vaatamata volatiilsusele tagasioste, näitab kindlust ning aktsiate stabiliseerumine meelitab investoreid juurde, ütles Bessemer Trusti investeerimisstrateeg Joseph Tanious. „Ma panustaks selle peale, et pärast sellist tõusu suureneb ka fondide huvi,“ ütles ta. „Investorid tahavad sellist tõusu näha.“

„See ei ole kindlasti jätkusuutlik, et ainukesed ostjad on ettevõtted ise,“ nentis Arthveda Capitali investeeringute juht Vikas Gupta. „Turule peab tagasi tulema suur hulk raha. Ma ei ole kindel, kas see juhtub järgmisel nädalal, järgmisel kvartalil või järgmisel aastal. See on ebaselge.“