Madalad naftahinnad on viinud pankrotti ettevõtteid ja riike, kuid aeg selgitab ka naftakriisi võitjad, ütles maailmaklassi investeerimisstrateeg Peter Hermanrud.

">

Tippstrateeg: naftakriis selgitab võitjad ja kaotajad

06. aprill 2016, 17:00
Peter Hermanrud
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160406/BORS/160409813/AR/0/AR-160409813.jpg

Madalad naftahinnad on viinud pankrotti ettevõtteid ja riike, kuid aeg selgitab ka naftakriisi võitjad, ütles maailmaklassi investeerimisstrateeg Peter Hermanrud.

Äripäevale antud intervjuus sõnas Hermanrud, et naftahinnad praegustele tasemetele püsima ei saa jääda. Kogu naftaturg on 30 aasta suurimas kriisis, mis on nõudnud juba esimesed ohvrid. Üks neist on näiteks Venezuela, mis on juba omadega pankrotis, kuid põhjust muretsemiseks pakub ka Norra naftatööstus.

Mis hakkab naftahindadega toimuma, kas need võtavad suuna üles või hoopis alla?

Kui vaadata näiteks kaks aastat edasi, siis tõenäoliselt tõusevad naftahinnad 60-70 dollarini barrelist, kuna hinnad ei saa jääda püsima nii madalale, kus need praegu on. Praeguste hindade juures toimub see, et tootmist vähendatakse ja see hakkab hindasid ülespoole suruma.

Kui palju mõjutavad naftahinnad praegu aktsiahindu?

Üsna palju ja eriti riikides, kes on naftatootjad ja eksportijad - üks selliseid on näiteks Norra. Kuid ka Euroopa suurematel aktsiaturgudel on näha naftahindade mõju, kuna madalate naftahindade tõttu teenivad paljud naftaettevõtted vähem raha ja see avaldub ka nende aktsiahindades.

Naftafirmad on seega ühed suuremad langejad olnud ja huvitav fakt on see, et enamik ettevõtteid, mis kasutavad naftat ja selle saadusi, pole samuti suurt kasu lõiganud. Näiteks alumiiniumitootjad, kes kasutavad naftat toodangu valmistamiseks, näevad samal ajal alumiiniumi hinda langemas koos nafta hinnaga, seega tootmisest kasu nad ei lõika.

Kas maailma naftaturg on praegu kriisis?

Jah, kindlasti on kriisis. Maailma naftaturg on teinud 40 aasta suurima kärpe oma investeeringutele ning see on halvim kriis pärast 1985. aastat. Mõni suur ettevõte USAs on juba üsna lähedal pankrotti minemisele ja mitu väiksemat ettevõtet maailmas on samuti pankroti lähedal. Isegi sellised suured gigandid nagu Brasiilia energiaettevõte Petrobras on praegu tõsistes raskustes.

Mida oodata 17. aprilli Doha naftakohtumiselt?

Ma ei ootaks sealt väga palju. Kõik naftariigid tahavad, et teised vähendaksid tootmist, aga keegi ei taha kärpida enda tootmist. Seetõttu on kokkuleppele jõudmine väga keeruline. Suurim probleem on praegu kindlasti Iraan ja Saudi Araabia, mis on Lähis-Ida mõjuvõimsaimad riigid. Paraku on nad väga erinevatel arvamustel ning kui nad peaksid kokku leppima selles, kui palju Iraan enda tootmist vähendab, siis on seda keeruline teha.

Algselt ei lubatud lääne sanktsioonide tõttu Iraanil täisvõimsusega naftat toota. Nüüd, kui sanktsioone enam pole, on Iraan hakanud rohkem tootma. Praegu on väga keeruline jõuda mingile kokkuleppele. Tõenäoliselt saab olukord suurema selguse alles suveks. Seega, Dohas ei jõuta arvatavasti ühelegi kokkuleppele.

Kas Norra naftatööstus on kriisis?

Norra naftafirmadel on praegu küll keeruline, kuid olukorraga tullakse toime. Jah, olukord on halb ka Statoili jaoks, kuid ettevõte jääb ellu ja elab rasked ajad üle. Märksa halvem on olukord nafta teistes sektorites, eriti firmadel, mis tegelevad naftateenuse osutamisega, näiteks naftapuurimisplatvormide ja mahutite valmistamisega või ettevõtetel, mis pakuvad naftaprojektidele kaevandustegevust. Kõik sinna valdkonda kuuluvad firmad on katastroofis ning näha on palju pankrotte. Näha on ka seda, et ettevõtted on asunud oma tegevust ümber korraldama ning sinna on kaasatud ka võlakirjainvestoreid ja pankasid, kes on pidanud osa laene maha kandma. Suuri kahjumeid on näha ja kriis on ulatuslik.

Millised riigid on suurimad kaotajad praeguste naftahindade juures?

Kindlasti suured naftatootjad, eesotsas Venemaa ja Brasiiliaga. Kindlasti ka Venezuela, mis minu arvates juba on pankrotis ja väga halvas olukorras. Nende riikide nõrkus on see, et suur osa riigi rahast tuleb nafta müügist ja kuna nafta hind on järsult langenud, on ka tulud jäänud väiksemaks.

Kas suurim kaotaja praeguse naftasõja juures on Saudi Araabia? Kas väljend "naftasõda" on üldse õige praeguse olukorra kirjeldamiseks?

Jah, kindlasti on Saudi Araabia suurim kaotaja, kuna nemad on ka suurim nafta eksportija. Neil jääb suur hulk dollareid saamata ja seetõttu on nad tõesti suurimad kaotajad. Praegust olukorda võib tõesti nimetada sõjaks, see on lihtsalt paratamatus. Saudi Araabia oleks võinud vähendada tootmist ja lasta USA kildatööstusel hõivata turuosa, kuid mõne aasta pärast poleks Saudi Araabial tõenäoliselt siis enam sellist naftatööstust nagu see praegu on. See, mis praegu toimub, on tõesti minu arvates lihtsalt paratamatus.

Mis võimalusi võiks praegune olukord luua investoritele?

Kui sa tahad teha palju raha tsüklilises tööstuses, tuleb osta siis, kui ajad on väga halvad. Ma arvan, et kui halbadel aegadel osta näiteks naftateenust osutavate ettevõtete aktsiaid, võib see tuua suurt tootlust. Mida odavamalt õnnestub sul neid aktsiaid saada, seda parema tootluse see sulle annab.

Kuid tuleb olla ettevaatlik milliseid aktsiaid osta. Tuues näiteks Norrat, siis enamik ettevõtteid peab kriisi ajal tegema ümberkorraldusi ja siis võib juhtuda, et ostad aktsiaid, kuid kaotad suure hulga raha. See on väga keeruline mäng, kuid tõusupotentsiaal võib olla suur.

Loe ka investor Toomase arvamust Hermanrudi täna toimunud esinemisest. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. April 2016, 17:06
Otsi:

Ava täpsem otsing