Viimase kahe kvartali jooksul on tarbijad majandust tugevalt toetanud ning teise kvartali esimene kuu toob edasist selgust tarbijate kindlustundes. Kui numbrid jäävad oodatust väiksemaks, peavad järgmised kaks kuud olema erakordselt edukad, tagamaks majanduskasvu ka kolmandas kvartalis. Kui numbrid on aga positiivsed, siis on see esimene hea märk, et tarbijad ja majandus on tegemas comeback’i.
Vaadates aga hiljutist tööraportit, mille kohaselt oli palgakasv äärmiselt väike, ei ole erilist põhjust uskuda, et jaemüüginumbrid on rõõmustavad.
Tarbijaid mõjutavad peamiselt kolm võtmeindikaatorit: palgad,
inflatsioon ning tarbijate kindlustunne. Tööliste keskmine palk tõusis võrreldes eelmise aastaga vaid 1,3% ning palgakasv on aeglustumas. Palgainflatsioon on alates aasta algusest 1% võrra kukkunud, kukutades palgakasvu madalaimale tasemele alates 2009. aastast.
Tarbijaid kaitseb praegu mingil määral aga fakt, et üleüldine hinnainflatsioon on madal. Palgakasvu aeglustumine aga mõjutab tarbijate käitumist ning kärbib ühtlasi tarbijate kulutusi. Kuna inimesed ei tunne ennast paremini kui eelmisel aastal, siis miks peaksid nad ka rohkem kulutama?
Kriitiliseks muutub asi siis, kui hinnainflatsioon hakkab tõusma. Võttes arvesse, kui palju on hinnad ja toorained kukkunud, on üsna tõenäoline, et need hakkavad peagi taas tõusma.
Paljud ökonomistid on majanduse olukorra suhtes aga jätkuvalt optimistlikud, sest viimase viie aasta jooksul on esimese kvartali tulemused olnud üldiselt nõrgad, kuid siiski on selged indikaatorid, mis ei erine eriti 2001. ja 2008. aasta majanduskriisi algstaadiumist.
Tarbijate kindlustunne saab määravaks suunanäitajaks selles, kas meil on lihtsalt nõrk majandus või liigume majanduslanguse suunas.