Iduinvestori kallis kool

28. september 2016, 07:15
Alustavatesse ettevõtetesse investeerinud Madis Müür ei ole tulemustega põrmugi rahul.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160928/BORS/160929723/AR/0/AR-160929723.jpg
Ainult tellijale

Vaevalt oli Eesti läbi aegade üks edukamaid pokkerimängijaid, ettevõtja ja investor Madis Müür jõudnud oma portfelli kaheksa alustavat ettevõtet lisada, kui reaalsus teenimissoovile kriipsu peale tõmbas.

Karm tõde on see, et ükski kaheksast Müüri valitud ettevõttest ei ole suutnud ligilähedaseltki oma eesmärki täita või pole nad kuigi varmad tulemusi avaldama. Ehkki eelmises finantskriisis karastunud investor on leppinud, et vähemalt osa investeeringutest tuleb tal lõplikult maha kanda, loodab ta endiselt vähemalt osa panustatud rahast tagasi saada.

 „Lähiajal ma sellesse valdkonda ei panegi raha,“ võttis Müür kokku aasta tagasi saadud õppetunni, mille lühike riskikapitalisti karjäär talle andis. „Õppetunde on siin olnud päris palju. Just see, et ühtegi positiivset näidet ei ole ja keegi ei püsi isegi graafikus. See mõjus küllaltki eemaletõukavalt. Kui ühtegi positiivset üllatust ei ole ja ükski isegi enda eesmärke ei täida, siis teeb natuke meele mõruks küll.“

Pettunud investor möönab, et kaheksa ettevõtet on statistiliselt liiga väike arv, et põhjapanevat järeldust teha, kuid toonitab siiski, et ükski temalt investeeringu saanud ettevõte ei ole isegi 50% ulatuses oma käibe eesmärki täitnud. „Börsifirmade puhul on juba 10% ulatuses eesmärkidele allajäämine suur läbikukkumine ja hakatakse kaaluma juhtkonna vahetust, aga alustavate ettevõtete puhul tunduks see isegi eneseületusena senise praktika järgi,“ kirjeldas ta enda kogemust.

Panustas varajases faasis

Ühel juhul investeeris Müür tuttava idufirmasse, ülejäänud seitse ettevõtet kaasasid raha avalikult Fundwise'i platvormi kaudu, mis pakub võimalust investeerida ühisrahastuse kaudu ettevõtete osakapitali. Kõigil juhtudel oli tegemist varajases faasis firmaga, kes kaasasid esimest rahastust. Seetõttu neil enamasti peale uhkete eesmärkide muud ette näidata polnudki.

Tagantjärele peabki 15% ehk ligi 30 000 eurot oma investeerimisportfellist idufirmade alla pannud Müür kõige suuremaks veaks seda, et jäi uskuma esimesi samme astuvate ettevõtete optimistlikke kasvuprognoose. „Mulle tundub, et nad on võib-olla mõne õlle kõrvale need graafikud teinud,“ tunnistas oma pokkerikarjääri jooksul mängulauas ligemale 600 000 eurot teeninud Müür. „Need on ikka päris optimistlikud. Tihtipeale mitusada protsenti käibe kasvu aastas. Sellist eesmärki ongi väga raske saavutada ja selleks on vaja meeletult tööd sisse panna, et see üldse realistlik oleks. Tundub, et nad ongi väga positiivset stsenaariumit näidanud, kui nad raha kaasavad.“

Müüri sõnul leidus temalt raha kaasanud ettevõtjate seas nii neid, kel varasem ettevõtluskogemus olemas, kui ka neid, kes ärimaailmas päris rohelised. Sestap ei pruugi osanikud tema hinnangul osata ka veel ise päris täpselt hinnata, milline oleks äri õnnestumise korral reaalne stsenaarium. Seda enam, et avalik raha kaasamine ja osaluspõhine ühisrahastus on Eestis alles lapsekingades ja kulub veel aega, enne kui asjad turul paika loksuvad. „Sellepärast ongi vaja anda avalikku tagasisidet ja natuke kriitikat ka,“ põhjendas ta, miks otsustas Äripäeva veergudel oma kogemust jagada.

Tragikoomilised kogemused

Müür lähtus alustavatesse ettevõtetesse investeerimisel osalt patriootlikust soovist kodumaiseid ärisid toetada ning osalt sellest, et alustava idufirma pakutavad tooted ja teenused tundusid talle paljulubavad. Kuid ta tegi enda kinnitusel enne igat investeeringut korraliku taustatöö ettevõtete ja nende tegutsemisvaldkonna kohta, pöörates tähelepanu nii terve sektori kasvuväljavaatele kui ka konkurentsisituatsioonile.

Samas kaasasid tema sõnul turult raha ka sellised ettevõtted, millest ta kohe suure ringiga mööda kõndis. Ta meenutas kohtumist ettevõtjatega, kelle 5000–8000eurose aastakäibega idufirma määras raha kaasamisel ettevõtte õiglaseks hinnaks 8 miljonit eurot, mis oli soodushind nende endi pakutud väidetava õiglase hinna 10 miljoni euro pealt. Rahastuse ettevõte tema kinnitusel sai, vaatamata sellele, et praegugi jääb ettevõtte käive tema sõnul mullusega samasse suurusjärku, eesmärkidest üle 95% maas.

„Ei olegi reaalset kasvu näidatud – hind peaks kajastama mitte ainult ootusi, vaid ka riske,“ märkis Müür, kelle sõnul tuli tal kentsakaid seiku ette. Esialgne meeskond lagunes, raha kulus välgukiirusel, omanikud lõid investeeritud raha sirgeks. Näiteks meenutas Müür juhtumit, kus temalt värske investeeringu saanud ettevõtte eestvedajad rentisid sedamaid kaks autot, mis läksid käiku ka erasõitudeks.

Kord üritas avalikult raha kaasata aga ettevõte, mille omanikud olid ise ettevõttesse laenanud ligi 200 000 eurot. Ühisrahastajatelt sooviti kuni 100 000 eurot lisaks kaasata. „Realistlik oli, et asutajad kaasavad raha, laenude tähtaeg kukub ja nad saavad osa rahast tagasi,“ kahtlustas Müür. „Tunduski, et äkki on selline stsenaarium, et kaasavadki raha, et osa raha tagasi saada.“

Hoiatavad ohumärgid

Aastapikkune ja läbivalt halb kogemus idufirmadesse investeerimisel on õpetanud Müüri pöörama tähelepanu ilmselgetele ohumärkidele. Esiteks paneb tal nüüd ohutuled vilkuma see, kui tullakse olematu käibe pealt kaasama summat, mis on 50 000 eurot või alla selle.

Müüri hinnangul peaks oma valdkonna tipp, olgu siis ettevõtja või spetsialist, suutma nõnda väikse summa isegi oma palgatöö või ettevõtmiste kõrvalt säästa. Juhul kui seda ei suudeta, võib see tema sõnul peegeldada kehva finantsdistsipliini, mis omakorda võib kanduda üle ettevõtte juhtimisse.

„Kui nad eraisikuna kulutavad palju, siis tõenäoliselt ei käi nad väga kokkuhoidlikult ümber ka ettevõtte rahaga,“ selgitas Müür. „Kui neil on piisavalt sääste, aga nad ei pane oma raha ettevõttesse, siis kas nad ei usalda ennast? Kui iseennast ei usalda, siis miks peaks teised usaldama?“

Raha kaasamisega võiks oodata

Nii tõdebki ühisrahastusse ja idufirmadesse tehtud investeeringute kõrval 160 000 euro suurust aktsiaportfelli haldav investor, et alustavad ettevõtted ei peaks esimese raha kaasamisega kiirustama, vaid pigem võiks võtta aega atra seada: testida toodet, tõestada äriplaani paikapidavust ja kasvatada käive vähemalt 50 000–100 000 euro kanti.

„Siis on näha, kas asi toimib või mitte,“ õpetas ta. „Sinnamaani võiksid asutajad iseenda rahaga väga säästlikult läbi ajada ja ise kogu aeg tööd sisse panna. Üritada kõiksugu meetoditega käivet tõsta. Niimoodi on edukaks saadud küll.“

Hinnast ei saa üle ega ümber

Ehkki alustavatesse ettevõtetesse investeerimisel võib riske loetlema jäädagi, on Müüri hinnangul üks tähtsamaid tegureid siiski hind. Olgu ettevõttel potentsiaali kui palju tahes, kui hind kaasnevaid riske ja ettevõtte potentsiaali täitmisel ees ootava töö mahtu ei kajasta, siis pole tema sõnul mõtet investeerida. Suur oht varitseb investori kinnitusel ka neid ettevõtteid, kus kogu osalus kuulub vaid ühele põhiasutajale.

„Alguses peaksid osanikud töötama oma osaluse väärtuse kasvatamise nimel ja mitte palga eest, vaid tuleb kulud madalal hoida ja tegutseda ettevõtte väärtuse kasvu nimel,“ ütles ta. „Kui kõigi asutajate motivatsioon ei ole sellele suunatud, vaid tegutsetakse palga eest, ei pruugi see kõige parema tulemusega lõppeda.“

Madis Müür ei soostunud ühegi loos kõne all olnud ettevõtte nime avaldama, kuid need on Äripäeva toimetusele teada.

KOMMENTAAR

Vara veel tibusid lugeda!
Henri Laupmaa, Fundwise'i tegevjuht

Arvestades, et Fundwise on ise avalikult tegutsenud aasta ja üks kuu ning samal perioodil on saanud ühisrahastuse kaudu kaasata ka ettevõtted, on periood liiga lühike, et hinnata, kuidas neil firmadel läheb pikemas perspektiivis. 

Selleks oleks vaja vähemalt paar aastat investeeringuhetkest edasi vaadata. Kindlasti tasuks ühe selles valdkonnas algaja investori mõtetele ja loo tõepärasuse mõttes tasakaaluks tsiteerida paari mõtet idufirmadesse investeerimise ja nende raha teenimise loogikast siit.

Samas tahaks välja tuua Fundwise’is ühisrahastusega kapitali kaasanud ettevõtete positiivsed arengud: käsitöösiidri tootja Siidrikoda OÜ kaasas möödunud aasta septembris Fundwise’is 42 investori abiga kapitali 93 200 eurot. Pärast Fundwise’is investeeringute kaasamist sai ettevõte ka 340 000 eurot toetust PRIA-lt, olles taotlejate seast kõige tugevam kandidaat. Lisaks pärjati Siidrikoja siidrid Snoob ja Säde selle aasta juunis rahvusvahelise siidrivõistluse International Cider Challenge 2016 raames hõbemedaliga. Ettevõte pidas ka septembris suure osanike koosoleku, kus räägiti tehtust ja tulevastest arengutest. 

Elektrijalgrataste tootja Ampler Bikes (endine Ööbik Cycles) kogus detsembris 83 investori abil kapitali 91 500 eurot. Fundwise’i kampaania järel tegi Ööbik läbi brändiuuenduse, muutudes Ampler Bikes’iks, ning kogus kevadel rahvusvahelise platvormi Indiegogo ühisrahastuskampaaniaga täiendavad 134 475 USA dollarit, ületades nii oma esialgse eesmärgi 34%. Ampler teostas ka oma põhieesmärgi, eelmüües kokku 68 e-jalgratast.

Kindlasti ei ole õige kõiki Fundwise’is raha kaasavaid ettevõtteid nimetada start-up’ideks - Siidrikoda ja tootedisainiettevõtted on aeglasemalt skaleeruvad, aga väiksema riskiga. Enne Fundwise’i tulemist oli Siidrikoda näiteks ise investeerinud üle 200 000 euro oma tootmise arendamiseks. Tootedisainiprojektid, nagu Arro Keraamika, Ampleri (endine Ööbik) elektrijalgrattad ja teised, on oluliselt väiksema riskiga.

Aruandluse suhtes oleme küll Madis Müüriga ühel nõul ja meil on plaanis see teha ettevõttele kohustuslikuks, aga ka piisavalt mugavalt esitatavaks. Seedrs UK avaldas oma ühisrahastuse raporti, milles võeti kokku nende platvormil investeeritud ettevõtete tootlus, kolme ja poole aasta jooksul annualiseeritult 14,44% – seda 253 tehingu puhul. Ja seal kommenteerib Seedrsi tiim ka ise, et 2015. aasta tehingute puhul saab tulemusi hinnata alles kolme aasta pärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2016, 07:19
Otsi:

Ava täpsem otsing