Lätti koliv õlleturg peletab välisinvestoreid?

Kuigi Eesti-sisene müük väheneb järsult, ei mõjuta see A. Le Coqi juhi Tarmo Noopi hinnangul suurel määral õlletootjate emaettevõtete majandustulemusi. „Analüüsides piirikaubandusega riikide praktikaid, pole näha olulist negatiivset mõju tarbimisele, kui ainult üks naaberriikidest tõstab oluliselt aktsiise,“ selgitas ta. „Eesti ja Läti vahel hakkab olema kõige suurem aktsiiside erinevus kahe naaberriigi vahel Euroopa Liidus. See toob kaasa ennenägematu piirikaubanduse,“ ennustas Noop. A. Le Coqi emafirma Olvi Group aga tema hinnangul aktsiisitõusu tõttu ei kannata, sest kuigi Eesti õlletootja müük seetõttu oluliselt kahaneb ning tulemused kannatavad, kasvab samuti Olvi kontserni kuuluva Läti firma Cesu Aluse käive samavõrra või isegi rohkem.

 

Noop on veendumusel, et eelkõige kannatab aktsiisitõusu tõttu Eesti riik. „Siin vähem müüdud toodangult jäävad saamata nii aktsiis kui ka käibemaks,“ ütles ta. „Samuti saab riik meie pealt vähem dividendidelt makstavat tulumaksu, mõju Olvi tulemustele võib aga jääda marginaalseks,“ tõdes Noop.

Eesti Välisinvestorite Nõukogu esimees ning siinse rootslaste kogukonna üks liidreid Anders Hedman ütles Äripäevale antud intervjuus, et valitsuse maksumuudatused jätavad rahvusvahelise üldsuse ning välisinvestorite silmis väga negatiivse mulje. „Eesti on alati üritanud Skandinaavia maid kopeerida, kuid nüüd lähenetakse sellele väga valest otsast,“ ütles Hedman. „Maksud on just koht, milles Põhjamaad on Eestit endale eeskujuks võtnud ning nüüd pööratakse see pea peale,“ lisas ta.

Aur vales kohas

Hedman peab aktsiisitõusude põhjuseks huvigruppide ja bürokraatide survet. „Muudatuste taga on mingid väiksemad huvigrupid ning see on väga ohtlik, sest poliitikud peaks esindama neid valinud rahvast, mitte väikeseid survegruppe,“ sõnas ekspert. Ta lisas, et muudatuste tulemusena muutub maksusüsteem igal juhul investorite jaoks keerulisemaks. „Vanasti oli kõik läbipaistev ja see meelitas investoreid, jättis Eestist laheda riigi kuvandi, nüüd seda enam aga pole,“ ütles Hedman.

Kõusaar lisas, et aktsiisitõusuga vähendatakse niigi väikest vahet kangele ja lahjale alkoholile kehtestatavate maksude vahel. „Euroopa Liidu riikides on kange ja lahja alkoholi aktsiisi erinevus keskmiselt 3,1kordne, juba praegu on see näitaja Eestis Euroopa Liidu keskmisest madalam ehk 2,6 korda,“ selgitas ta. „See suunab aga inimesi kange alkoholi tarbimisele, milles oleme samuti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes tuntavalt problemaatilisemad,“ ütles Kõusaar. Ta lisas, et lahja alkoholi tarbimisega samas Eestil teiste Euroopa riikide võrdluses probleeme ei ole.

Investeeringud suunatakse ümber