Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millised varad on 2016. aastal enim tõusnud?
Sellel aastal on toimunud palju sündmusi. USA presidendiks valiti Donald Trump, Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda ning S&P 500 indeks alustas aastat ajaloo suurima langusega. Investorite on aasta möödunud tormiliselt.
Tormi ajal on palju valu, aga ka palju võimalusi. 2016. aasta on läbi saamas ning praegu on aeg vaadata, millistel varaklassidel on sellel aastal kõige paremini läinud, kirjutab Bloomberg.
Valuutad
See aasta on halvasti läinud kõigil valuutadel, mida kutsutakse „naelaks“. Egiptuse versioon on langenud kõige enam, sest riik lasi kursi vabaks, et majandust stabiliseerida. Inglise nael kukkus pärast Brexitit järsult ning taastumist pole toimunud.
Tõusjate hulgast tasub välja tuua aga bitcoin. Tegemist oli selle aasta parima valuutaga – krüptoraha kallines dollarites üle 100 protsendi. Põhjustena võib välja tuua Hiina kapitalikontrolli ja üleüldise poliitilise ebastabiilsuse.
Kui vaadata valuutasid, mis on valitsuse kontrolli all, siis parimate hulgas on Vene rubla ja Brasiilia reaal. Allpool on välja toodud aasta parimad valuutad.
Maailma aktsiaindeksid
Vaatamata viimaste kuude hinnalangusele on Brasiilia Ibovespa aktsiaindeks olnud aasta parim (kui vaadata aktsiaindekseid USA dollarites). Tõusu põhjustas eelkõige lootus, et uus president Michel Temer aitab lõpetada sajandi suurima majanduslanguse.
Kõige kehvemini on läinud Nigeeria aktsiaturul. Riigi majandus on sel aastal esmakordselt 20 aasta jooksul languses, sest kapitalikontrollide tõttu on välisinvestorite ligipääs piiratud ning naftatootmine häiritud.
Toorained
Tooraineinvestoritele möödus 2015. aasta küllalt kehvasti. Sellel aastal on punast värvi ekraanilt aga raske leida. Maagaas on viimase 12 kuu jooksul tõusnud üle 60 protsendi ning prognoositakse, et jaanuari külm ilm aitab hindadel edasi tõusta.
Nafta taastus, aga kõikumised olid suured. WTI toornafta kukkus veebruaris alla 30 dollari, aga nüüd on barrelihind tõusnud 53 dollarini. Sellel aastal on nafta tõusnud rohkem kui 50 protsenti. Põllumeestel läks halvemini, sest nisu ja mais odavnesid enim (vastavalt 13 ja 1,6 protsenti).
Võlakirjad
Võlakirjaturgudel läks kõige paremini Venezuela riigivõlakirjadel – see on küllaltki üllatav, sest riigis on rahutused ning majandus on kokkukukkumise äärel. Võlakirjade hinnad hakkasid tõusma, sest spekuleeriti, et valitsus jõuab võlausaldajatega tähtaegade edasilükkamisel kokkuleppele, mis annaks rahavaeguses riigile hingamisruumi.
Kõige kehvemini läks Mosambiigi riigivõlakirjadel – riigil on raske oma võlga tasuda ning inflatsioon on väljunud kontrolli alt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.