Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tippjuht: 30 aasta pärast on arvutid meist targemad

    Masayoshi Son Foto: epa

    Jaapani SoftBanki juht Masayoshi Son ütles, et aastal 2047 peame tõdema, et arvutite intelligentsus ületab meie oma.

    Sel nädalal kogunesid tehnoloogiagurud ja –eksperdid Hispaanias, Barcelonas, et arutleda tehnoloogia tuleviku üle. Son märkis peetud kõnes, et superintellekt saab üha enam tõsiasjaks ning varsti suudavad nad ka ise mõelda. “Neid saab olema igasuguseid. Neid, kes ujuvad, kes lendavad, kes jooksevad. Neid on nii suuri kui ka väikseid, kahejalgseid, neljajalgseid ja sajajalgseid,” lasi Son kujutlusvõimel lennata.
    Bloombergi andmeil käis Son konverentsil välja idee, et 30 aasta pärast on ühe arvutikiibi IQ 10 000.
    Lõi fondi
    SoftBank pole tehisintellekti ning superrobotite teemal sugugi kõrvaltvaataja seisuses. Son, kes on Jaapani rikkuselt teine mees, on loonud SoftBanki eestvedamisel tehnoloogiafondi, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. Seni on teada, et fondi on oma panuse andnud juba Apple ja Qualcomm, aga ka näiteks Saudi Araabia riiklik investeerimisfond.
    “Ma tõesti usun, et kõik see, mis ma räägin, on tulemas. Seetõttu ma kiirustangi, et kõigesse sellesse raha panna, investeerida. Kõik saab olema palju võimsam kui praegu. Seega, mida meie tegema hakkame? Mis saab meie rolliks? Me peame endalt neid filosoofilisi küsimusi küsima. Kas see on hea või halb?” arutles Son.
    Ta tõdes, et ilmselt saavad superrobotid inimestele headeks kaaslasteks ning me saame neid tulevikus edukalt ära kasutada. Küll aga tuleb tema hinnangul olla ettevaatlik, kuna väärkasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus robotid saavad inimestele ohtlikuks. “Nad võivad meile olla väga head partnerid. Ma leian, et me suudame tulevikku siis paremini ette ennustada, inimesed elavad kauem ja tervislikumat elu,” jätkas ta.
    Ka teised usuvad
    Superintellekti võimalikkusesse usuvad paljud teisedki tippjuhid. Jaanuari lõpus peetud paneel tehisintellekti teemadel tõi kokku kõik suured tehnoloogiagurud, nende seas nii Tesla kui ka SpaceXi juhi Elon Muski, Google DeepMindi asutaja ja juhi Demis Hassabisi kui ka Jaan Tallinna, kes kõik märkisid, et ilmselt saab lähematel aastakümnetel superintellekt tõsiasjaks.
    Siiski lahknesid ekspertide arvamuses ses osas, millal täpselt superintellekt välja arendatakse. Hassabis märkis, et suurim probleem superintellekti puhul on siiski see, kas tehnoloogiafirmad suudavad teha koostööd, et läbimurre saavutada.
    Ta märkis, et eeskätt ootab ta ettevõtetelt läbipaistvust ning oma saavutuste jagamist teistega. Samuti prognoosib ta, et kui superintellekt tõepoolest välja arendatakse, teevad tehnoloogiafirmad selle arendustöös mõneks ajaks ilmselt pausi. See on aeg, mil inimkond hakkab tehisintellektiga harjuma ning teadlased saavad seda lähemalt uurida ning kindlaks teha, missugused võivad olla potentsiaalsed riskid ja ohud inimestele.
    Tundub, et esimesed sammud on tehnoloogiafirmade vaheliseks koostööks juba tehtud. Möödunud aasta septembris sõlmisid teiste seas nii Amazon, Facebook, Microsoft kui ka DeepMind partnerluslepingu, milles leppisid kokku, et isemõtlevaid masinaid arendatakse lähtuvalt inimeste turvalisusest. Muidu oma saavutuste ja arendustööde valdkonnas väga salajane Apple teatas möödunud kuul, et on samuti otsustanud leppele alla kirjutada.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.