Nobelist: valeuudised mõjutavad majandust

Robert Shiller on üks kolmest ameeriklasest, kes 2013. aastal võitis Nobeli majanduspreemia. Shilleri uurimisvaldkonnad on turumoonutused, aktsia hinnad ning nende kõikumised.

Sedapuhku andis Shiller aga intervjuu selle kohta, mida võiksime me oodata tulevikult, mida hakkavad ilmselt domineerima robotid ning tehisintellekt, vahendab MarketWatch.

Shiller märkis, et tema näeb üha suurenevat automatiseerumist probleemina, samuti ei valmista talle erilist heameelt tehisintellekti pealetung. Teadlase hinnangul võib ende suurenev kasutuselevõtt olla kahjulik maailamajanduse arengule.

“Tehisintellekt on väga keeruline. Need, kes praegu üles kasvavad, ei või kindlad olla, et nad on valinud õige eriala,” kommenteeris Shiller ja märkis, et lõppkokkuvõttes võib seesugune teadmatus viia stagneerumiseni. Ta märkis, et ega ta isegi kõigile nendele muutustele immuunne ole – näiteks võivad tema Yale’i Ülikooli videoloengud muutuda kõigile huvilistele tasuta vaatamiseks. “Kui sa saad neid tasuta vaadata, siis mis on loengus kohal käimise lisaväärtus?” küsis ta.

Robotitest ning tehisintellektist ning muud tüüpi uuenduslikest tehnoloogiatest on räägitud aastaid, ent see teema on pigem jäänud siiski kaugeks. Nüüd, mil üha enam räägitakse näiteks isesõitvatest autodest, muutuvad need teemad inimestele siiski aina lähemaks. Nii on Microsofti asutaja Bill Gates öelnud, et tulevikus peaksid robotid hakkama makse maksma. See on tippjuhtide seas põhjustanud elava diskussiooni. ABB juht Ulrick Spiesshofer öelnud, et tegu on rumala ideega, kuna robotid aitavad luua töökohti ning mitmekesistavad kokkuvõttes majandust.

Hiljutisest uuringust selgub, et iga tööstusrobot suudab üle võtta kuus töökohta – see omakorda tähendab, et töö kaotaksid miljonid inimesed. Ja seda kõike üksnes järgmise kümne aasta jooksul.

Shiller märkis, et üha enam kipub inimestele tunne jääma, et kõik need muudatused toimuvad väga kiiresti. Samas ei pruugi tema hinnangul muudatused nii ladusalt minna. Ta tuletas meelde ludiite, kes 19. sajandil tehnoloogilise arengu vastu hakkasid mässama. Ludiidid lõhkusid masinaid, kuna nad kartsid, et kaotavad nende pärast tulevikus töö ja sissetuleku. Samas tuletas Shiller meelde, et masinalõhkujate kartused olid asjata ning tegelikult ei toonud tehnoloogia areng kaasa massilist tööpuudust.

“See võiks pigem olla 23. sajandi probleem,” prognoosib Shiller.

Shiller pidas kõne teemal “Looline majandus” (“Narrative economics”), mis, nagu Shiller ise ütleb, tähendab seda, et just sõnal on jõud muuta majandust ja seda, kuidas inimesed oma rahalist käekäiku tajuvad. Majanduslikud muudatused tulenevadki sellest, et mingid lood lähevad liikvele, ütleb Shiller.

Nii tõi Shiller näite, et tema hinnangul oli 1920. aasta Suur Depressioon põhjustatud sellest, et inimeste kõrvu jõudsid lood nii-öelda kasumiteenijatest, kes vihastasid inimesed välja ning sellele järgnenud boikoti tulemusena kukkus ka majandus.

Viimase aja näitena tõi Shiller aga välja Donald Trumpi ning valeuudiste temaatika. Ta märkis, et tulevikus võib valeuudistel olla väga suur roll majanduse käekäigus. “Trump on narratiivi loomisel geenius,” ütles Shiller ja lisas, et sealjuures ei pea Trumpi jutt sugugi tõsi olema, et liikvele minna ning meedia kaudu üle kogu maailma levida. Näiteks ütles Trump oma kampaaniakõnedes, et Mehhiko saadab USAsse kriminaale ja vägistajaid, samas kui uuringute põhjal on selge, et sisserändajate puhul on kuritegevus vähem tõenäoline.

Sealjuures märkis Shiller, et väga raske on tulla välja vastuargumentidega ning Trump teab seda väga hästi. “Ma ei usu, et Trump tõest eriti hoolib, pigem huvitab teda see, missuguse vastuse ta enda väljaütlemistele saab,” leidis Shiller.