• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
Kuigi investoritel jagub Baltic Horizoni suhtes ka muresid, näevad nad sarnaselt fondijuhile ärikinnisvara sektoris jätkuvalt potentsiaali.
Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam.
  • Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam.
  • Foto: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
„Fond on juhtimise poole pealt professionaalne,“ leidis ise Baltic Horizoni osakuid omav Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ omanik Tõnu Toompark. „Teine asi on turg, Eesti turul on erinevates äripindade sektorites pakkumist juurde tulemas ning kui pakkumine äkki suureneb, siis nõudlusel ei pruugi olla põhjust äkiliselt suureneda,“ viitas ta võimalikule hinnalangusele ärikinnisvaras.
Dividenditootlus võib kannatada
Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam peab ülepakkumise tekkimisel suurimaks riskiks vakantsuse kasvu ja renditulu vähenemist. See aga vähendaks ka investorite dividenditootlust. „Selleks, et dividenditootlus kukuks näiteks praeguselt 7-9 protsendilt 1 protsendini, oleme arvutanud, et portfell peaks olema 30 protsendi ulatuses vakantne, samuti peaks laenukulu osakaal langema 5 protsendini ning laenude osakaal portfellist 60 protsendini,“ selgitas Karotam. Tema kinnitusel ei kukutaks ka selle stsenaariumi rakendumine fondi veel kokku.
Rahustas investoreid
Praegu käib Baltic Horizon Fundi osakute avalik pakkumine, mille raames on saadaval 15 108 000 uut osakut. Kuigi eelmistel avalikel pakkumistel märkisid investorid kokku vähem osakuid, kui oli võimalik, pole see Karotame sõnul märk usalduse puudumisest. „Börsile mineku ajal toimus Brexiti hääletus ning novembris tuli Trump,“ põhjendas ta osakute märkimise madalat aktiivsust. „Selle kontekstis olen õnnelik, et saavutasime ikkagi suhteliselt hea tulemuse ning meie investoribaas on nii lai.“
Käimas avalikult pakkumiselt saadav raha plaanitakse investeerida ning Karotame sõnul on silmapiiril objekte, kuhu investorite raha paigutada. „Eks mai lõpus vaatame täpsemalt, mitmesse objekti saame lühiajaliselt investeerida,“ märkis fondijuht.
Karotam rahustas investoreid ka fondivalitseja Northern Horizon Capitaliga kerkinud küsimuste koha pealt. Nimelt oli Baltic Horizoni fondivalitseja seotud nüüdseks suletud BPT Optimaga, mille osak maksis üle 141 euro ning mis pakkus Baltic Horizonist kõrgemat tootlust. Kriisi ajal kukkus aga tugevate investeeringutega kaetud BPT Optima osak poole võtta, aruandlus muutus üha harvemaks, kuid sellegipoolest kaasati pidevalt raha juurde. Lõpuks jäid osad investorid lubatud intressimaksetest ilma.
„Mina tean, et tegemist oli fondiga, kuhu kuulusid suurinvestorid, väikeinvestorid kaotasid suurematest rohkem raha, sest koosolekul tegid suurinvestorid endale sobivaid otsuseid,“ rääkis Karotam. „Ka fondi võlakoormus oli vastupidiselt Baltic Horizoni omale suur, nii et tegu pole õuntega, mida võrrelda.“
Alternatiivne investeerimisvõimalus
Toomparki sõnul saab Baltic Horizonit vaadata kui alternatiivset investeerimisvõimalust kinnisvarasektorisse. „Palju räägitakse kinnisvarasse investeerimisest kui üürikorterite ärist, kuid tõelised summad liiguvad hoopis äripindade poolel,“ põhjendas Toompark seda, miks ta ise fondi osakutesse investeeris. „Leidsin, et see võiks olla huvitav võimalus ärikinnisvaras kätt proovida, kuid muidugi motiveeris mind ka professionaalne huvi, et kuidas selles vallas ikkagi mäng käib.“
Toompark toob välja ka fondi eelised üüriäri ees. „Eks mul ole mõni üürikorter ka ja seal peab rabelema ning pidevalt mingite asjadega tegelema,“ selgitas ta. „Väärtpaberiinvesteering on märksa passiivsem,“ kirjeldas Toompark oma investeeringu positiivseid külgi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele