Osalusoptsioonide maksuvabastus laieneb

Optsioon on tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse kindlal ajal ja hinnaga tulevikus omandada osalus äriühingus. Osalusoptsiooni puhul on optsioonilepingu alusvaraks osalus tööandjas või äriühingus, mis kuulub tööandjaga samasse kontserni.

Kui tööandja soovib, et optsiooni realiseerimisest saadud tulu oleks maksuvaba, tuleb tal tulumaksuseaduse järgi sõlmida optsioonileping nii, et optsiooni andmise ja realiseerimise vaheliseks perioodiks oleks vähemalt kolm aastat.

Kui periood on lühem, kuulub optsiooni realiseerimisel saadud tulu üldreeglina maksustamisele. Erisoodustusena maksustatava hüve väärtuseks kujuneb osaluse turuhinna ja töötaja poolt makstud tasu vahe (sh optsioonipreemia).

– tööandja sõlmib 2018. aasta 1. jaanuaril töötajaga optsioonilepingu, mille pikkus on 4 aastat, s.o see kehtib 2022. aasta 1. jaanuarini, misjärel omandab töötaja lepingu kohaselt optsiooni alusvaraks oleva osaluse, 1200 aktsiat.

– 2020. aasta 1. jaanuaril aga ostab strateegiline investor kogu osaluse optsioonid välja kirjutanud äriühingus ning uue omaniku soovil optsiooniprogramm lõpetatakse.

Kuna optsioonileping kehtis 4 asemel 2 aastat, on proportsionaalselt 50% optsioonilepingu alusvarast väljamaksmisel maksuvaba, ehk kui uus omanik maksab töötajale välja kogu optsioonilepinguga ettenähtud osaluse väärtuse, kohaldub maksuvabastus proportsionaalselt sellele osale, millal osalusoptsioon kehtis ehk antud näites 600 aktsiale.

Kui sõlmitud optsioonilepingu pikkus oleks lühem kui 3 aastat, siis maksuvabastust ei rakendataks, kuna tööandja on lühema tähtajaga lepingu sõlmimisel juba arvestanud sellega, et lepingu lõppedes tuleb optsioonide realiseerimist käsitleda erisoodustusena.

Nimetatud erand, kus äriühingu kogu osaluse müügi korral maksustatakse vaid müügi hetkeks välja teenimata, kuid realiseeritud optsioonid, kehtib ka olukordades, kus osalusoptsiooni omav töötaja kaotab töövõime või sureb. Näiteks kui töötaja on töövõime kaotamise hetkeks hoidnud kolmeaastast optsiooni kaks aastat, on optsiooni realiseerimisel maksuvaba 2/3 optsioonilepingu mahust, sõltumata optsioonilepingu alusel välja teenitud optsioonide arvust.

Varasemalt puudus maksumaksjal kohustus sõlmitud optsioonilepingute registreerimiseks või esitamiseks ning seetõttu ei olnud piisavalt maandatud risk, et optsioonilepingud võidakse sõlmida tagasiulatuvalt, saamaks kasu kolmeaastasest tähtajast tulenevast maksusoodustusest.

Seadusemuudatusega lisandus seega optsiooni väljakirjutajale maksuvabastuse kasutamise õiguse saamiseks kohustus esitada maksu- ja tolliametile optsioonilepingu allkirjastatud koopia hiljemalt viie tööpäeva jooksul selle sõlmimise hetkest, kui optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt tõestatud.

Kuna digiallkirjastatud ja notariaalselt tõendatud lepingute puhul on osalusoptsiooni alguskuupäev tõendatav, saab kohaldada täiendavat maksuvabastust neile sõltumata sellest, kas optsioonileping on sõlmitud enne või peale 1. juulit.

Kuna aga omakäeliselt allkirjastatud optsioonilepingute puhul on täiendava maksuvabastuse eelduseks lepingu koopia 5 tööpäeva jooksul maksuhaldurile esitamine, kehtib maksuvabastus vaid neile lepingutele, mille puhul see nõue on täidetud.

Autor: Evelyn Liivamägi, maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja