Ostunimekiri Norra kalasektorist

Artikkel

- TOP
- Juhan Lang
- 11. aprill 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ostunimekiri Norra kalasektorist
Analüütikud on Norra kalatööstuse pikaajaliste väljavaadete osas optimistlikud.Foto: SalMar
Rõõmust hüppamiseks on põhjust kõigil neil investoritel, kes on viimastel aastatel Äripäeva loodud investor Toomase eeskujul Norra kalasektorisse investeerinud, sest lühikese ajaga on trollidemaa kalaaktsiad kostitanud investoreid korraliku saagiga.
Kui uskuda sektorit katvaid analüütikuid, siis ei ole ka uustulnukatel hilja ilusast kasvust osa saada. Kaugel sellest. Möödunud kuul avaldasid Nordea kalasektori analüütikud Kolbjørn Giskeødegård ja Anders Hagen analüüsi, milles andsid või kinnitasid ostusoovituse igale viimaselegi sektoris tegutsevale ja panga poolt kaetud ettevõttele. Reedel tegid sama ka Handelsbankeni analüütikud, kelle hinnangul peitub sektoris endiselt suur potentsiaal ning kõrgeid kala hindu võib oodata veel hea mitu aastat.
Peamine põhjus, miks kala hinnad on viimasel ajal hüppeliselt tõusnud, peitub Tšiili vetes. Nimelt on Norra järel maailma suurusel teise lõhetootja toodangut sel aastal tõsiselt räsinud mürgiste vetikate vohamine, mis on hinnanguliselt vähendanud pakkumist 20-25 miljoni kala ehk ligi 80 000-100 000 tonni võrra. Neist suurem jagu oli kavas välja püüda tänavu teisel poolaastal.
Investor Toomas investeeris Lerøysse aastate eest
Äripäeva loodud investor Toomas investeeris Lerøysse esmakordselt 2013. aasta novembris ning vaatamata vahepealsele kasumivõtule on ta ettevõtte osakaalu oma portfellis järk-järgult suurendanud.
Praegu moodustabki kalakasvataja Toomase portfellist suurima osakaalu ehk 14% kogu varast. 12% osalusega järgneb osalus Apple’is ja Toomase suuruselt kolmas investeering on tehtud Microsofti (8,3%).
Samuti on Lerøy üks Toomase portfelli suurimaid dividendimaksjaid. Ka praegu, mil aktsia kaupleb rekordkõrgel, on ettevõtte dividenditootlus ligi 3%.
Pakkumise kasv kukub kivina
Juba enne dramaatilisi muutusi Lõuna-Ameerika läänerannikul ennustasid Nordea analüütikud, et globaalne pakkumine langeb 2016-17 aastal 95 000 tonni võrra. Nüüd ennustatakse, et aastane püügitase jääb mullusega võrreldes 180 000 tonni võrra väiksemaks. Ka Norras oodatakse mullusest väiksemaid püügimahte.
Seega järgneb analüütikute hinnangul tänavusele prognoositavale 6,8% suurusele pakkumise vähenemisele 1,6% langus ka 2017. aastal. Mõlema riigi puhul piiravad kasvu nii bioloogilised tegurid kui Tšiili puhul ka piiratud finantsvõimekus. Võrdluseks – kui ajavahemikus 2010-15 oli keskmine aastane globaalse pakkumise kasv 8,7%, siis järgmise viie aasta peale ennustatakse keskmiseks aastaseks kasvuks 0,1%.
Nõnda võib Tšiili sündmuste valguses oodata üleilmselt pakkumisšokki, mis saadab sealse lõhe hinnad kõrgustesse ja toetab praeguseid kõrgeid Norra lõhe hindu. Nordea tõstis oma viimases sektori ülevaates 2016-17 aasta lõhe hinna prognoosi 50 Norra kroonile kilo kohta. Varem prognoositi kilo hinnaks vastavalt 46 ja 48 NOKi.
Analüütikud näevad märkimisväärset hinnatõusu potentsiaali ka USA turul, kus Kanada ja Tšiili lõhe hinnad on viimastel aastatel olnud üha kasvava pakkumise tõttu tugeva surve all. Samuti ennustatakse Tšiili pakkumise kokkukuivamise taustal ameeriklaste üha suuremat ostuhuvi Euroopa lõhetoodangu vastu.
Miks andsite Lerøy Seafoodi aktsiale ostusoovituse?Marius Gaard, Swedbanki analüütik
Ma usun, et Lerøy on mitmes mõttes hea investeering. Võttes arvesse tuleviku oodatavat rahavoogu ja praegust tootmisvõimsust, on aktsial 10-20% tõusuruumi. Võrreldes teiste Oslo börsil noteeritud kalakasvatajate aktsiatega, kaupleb see odavaimate hulgas. Ettevõtte peamised riskid on bioloogilised ja ka see, kui tootmiskulud peaks kontrolli alt väljuma.
Lerøyl oli mullu kalatäidega probleeme, kuid prognooside järgi ei muutu need mured suuremaks, kui need seni on olnud. Et Lerøy on puhtakujuline Norra kalafarmer, lõikab see suurt kasu euro vastu nõrgenenud Norra kroonist. Samal ajal kannataks kalaeksportija euro nõrgenemise tõttu. Lerøy on suuruselt teine Norra lõhetootja SalMari ees ja Marine Harvesti järel.
Head ajad jätkuvad
Nordea analüütikud pole kalaturul sugugi ainsad optimistid. „Head ajad on siin, et jääda,“ pealkirjastas Handelsbankeni analüütik Kjetil Lye oma sektori viimase ülevaate. Ta hindas sarnaselt suurema osa kolleegidega Oslo börsil noteeritud kalakasvatajate tulevikuväljavaated lootustandvateks eeskätt tänu tugevale nõudlusele, samal ajal kui pakkumise kasv teeb selgelt vähikäiku. Lisaks toetab tema hinnangul lõheeksportijaid nafta hinna languse tõttu nõrgenenud Norra kroon.
Kuigi Norras tegutsevatele ettevõtetele valmistab endiselt peavalu suurem söödakulu ning bioloogilised väljakutsed, näiteks kalatäide levik, räägivad analüütiku hinnangul sektorisse investeerimise kasuks ettevõtete võrdlemisi suured dividendid ning pikaajaliselt võib nõudlust veelgi turgutada Vene turu taastumine, kui praegune sanktsioonide tõttu kehtestatud impordikeeld peaks kaduma.
Just Vene kaubandussanktsioonid olid ka 2008. aastast Norra lõhefarmereid katnud Nordea analüütiku Giskeødegårdi hinnangul sektori jaoks viimane tõsisem vapustus.
„Sektor kaotas üleöö ühe oma suurima turu,“ meenutas ta Äripäevale antud intervjuus 2014. aasta augustit. „Sisuliselt kogu lõhe, mis muidu läheks Venemaale, suunati Euroopa Liidu turule ja see avaldas hindadele survet.“
Olgugi et nüüdseks on nõudluse-pakkumise pilt oluliselt muutunud, hoiatas Giskeødegård siiski, et turud võivad muutuda praeguste kõrgete lõhe hindade juures liiga optimistlikuks. Ta selgitas, et aasta teises pooles suureneb Norra kalakasvatuste pakkumine ainuüksi hooajalistel põhjustel ning see toob ka hinnad praegustelt rekordtasemetelt veidi allapoole.
„Peamine risk on, et turul ei olda valmis septembris ja oktoobris neid hindu maksma,“ rääkis Giskeødegård. „On ka Norra krooniga seotud risk. Valuutakurss on olnud väga soodne, NOK on olnud pärast nafta hinna langust väga nõrk ja see tuleb 95% oma toodangust eksportivatele Norra lõhefarmeritele kasuks. Seega tugevam NOK võib samuti olla risk.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum