Investor Toomas: investori abimeheks on aeg ja sihipärasus

Pane lumepall veerema

Äripäeva 2007. aastal kirjastatud „Investori aastaraamatus“ on autorid Raivo Sormunen ja Tõnis Oja võrrelnud liitintressi tabavalt lumepalliga. Kui lumepalli veeretada ühe tiiru (üks börsiaasta), kogub ta enda peale ühe kihi lund (intress, dividend, tulukasv) ja kasvab veidi suuremaks.

Kui lumepalli veel ühe tiiru veeretada (möödub teine aasta), siis kogub ta enda peale teise kihi lund (intressi jne) ja võtab samas kaasa ka esimese ringiga kogutud lumekihi, mistõttu lund (tulu) haakub palli külge juba rohkem kui esimese ringi ajal. Iga kihi lisamine muudab lumepalli suuremaks ja iga korraga haarab ta enda külge ka üha rohkem lund. Palli lõplik suurus sõltub nii ringide arvust (aastatest) kui ka sellest, palju lund korraga külge hakkab (kui suur on väärtpaberi aastane tootlus).

Tee kolleegidele tuul alla

Eelnevast kirjeldusest lähtuvalt tasub alustada investeerimist võimalikult varakult ja mitte oodata sellega alustamiseks palgatõusu, 1. jaanuari, lotovõitu või laenu tagasimaksmise lõpetamist. Kirjutan sellele soovitusele kahe käega alla.

Aeg on investori parim abimees, aga aeg võib osutuda ka suurimaks vaenlaseks. Vaenlaseks osutub ta juhul, kui investeerimisega alustamist pidevalt edasi lükata ja oodata ning loota, et tulevikus jääb kuu lõpuks pangaarvele rohkem raha.

Juhul, kui teed 30 aastat sissemakseid fondi, mis näitab igal aastal 10 protsendist aastatootlust, on sul kogumisperioodi lõpuks ligi poole rohkem raha kui sama vanal ja sinuga sarnast palka teenival kolleegil, kelle pensionifondi aastatootlus oli 8 protsenti.