Investor Toomas: investori abimeheks on aeg ja sihipärasus

Artikkel

- Investor
- investor Toomas
- 5. aprill 2015 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: investori abimeheks on aeg ja sihipärasus
investor ToomasFoto: Anti Veermaa
Minu käest on mitmel korral küsitud, et kui suur summa on mõistlik esmalt koguda, et alustada investeerimist finantsturgudel, kirjutab Äripäeva loodud investor Toomas.
Olen vastanud, et summa suurus on väheoluline. Palju olulisem on järjepidevus ning kannatlikkus, sest just aeg aitab praegu väiksena tunduva summa kasvatada suureks.
Väikeste summade kaupa investeerimist ei tasu peljata, sest investori abimeheks on liitintress, mida Albert Einstein on pidanud ajaloo suurimaks matemaatiliseks avastuseks ja kaheksandaks maailmaimeks.
Liitintress arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt ning selle võlu tuleb eriti hästi esile väärtpaberiturgudel, kus näiliselt madalad ühe aasta tulususenumbrid võivad pikemaajalisel esinemisel tähendada kokkuvõttes väga suurt tulu.
Aeg on rikkuse suurim kasvataja?
Liitintressi ligikaudselt peast arvutamiseks tasub jätta meelde 72 reegel.
See reegel aitab lihtsalt arvutada, mitu aastat kulub sul vara väärtuse kahekordistamiseks, kui sul on teada aastane kasvumäär.
Näiteks 8% aastatootlusega kulub vara dubleerimiseks üheksa aastat (72/8=9), kuid 12% aastatootlusega vaid kuus aastat (72/12=6).
Liitintressi mõju tuleb eriti hästi välja pikaajalisel investeerimisel, näiteks pensionifondide puhul.
Pensioniraha kogumisel on määravaid tegureid kolm: sissemakse suurus, kogumisperioodi pikkus ning pensionifondi tootlus.
Allikas: Investori aastaraamat
Pane lumepall veerema
Äripäeva 2007. aastal kirjastatud „Investori aastaraamatus“ on autorid Raivo Sormunen ja Tõnis Oja võrrelnud liitintressi tabavalt lumepalliga. Kui lumepalli veeretada ühe tiiru (üks börsiaasta), kogub ta enda peale ühe kihi lund (intress, dividend, tulukasv) ja kasvab veidi suuremaks.
Kui lumepalli veel ühe tiiru veeretada (möödub teine aasta), siis kogub ta enda peale teise kihi lund (intressi jne) ja võtab samas kaasa ka esimese ringiga kogutud lumekihi, mistõttu lund (tulu) haakub palli külge juba rohkem kui esimese ringi ajal. Iga kihi lisamine muudab lumepalli suuremaks ja iga korraga haarab ta enda külge ka üha rohkem lund. Palli lõplik suurus sõltub nii ringide arvust (aastatest) kui ka sellest, palju lund korraga külge hakkab (kui suur on väärtpaberi aastane tootlus).
Tee kolleegidele tuul alla
Eelnevast kirjeldusest lähtuvalt tasub alustada investeerimist võimalikult varakult ja mitte oodata sellega alustamiseks palgatõusu, 1. jaanuari, lotovõitu või laenu tagasimaksmise lõpetamist. Kirjutan sellele soovitusele kahe käega alla.
Aeg on investori parim abimees, aga aeg võib osutuda ka suurimaks vaenlaseks. Vaenlaseks osutub ta juhul, kui investeerimisega alustamist pidevalt edasi lükata ja oodata ning loota, et tulevikus jääb kuu lõpuks pangaarvele rohkem raha.
Juhul, kui teed 30 aastat sissemakseid fondi, mis näitab igal aastal 10 protsendist aastatootlust, on sul kogumisperioodi lõpuks ligi poole rohkem raha kui sama vanal ja sinuga sarnast palka teenival kolleegil, kelle pensionifondi aastatootlus oli 8 protsenti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Investor Toomas
- Pension
Hetkel kuum