Investor Toomas: ongi käes viimnepäev?

Mida soovitaksid nad siis teha? Loomulikult ei maksa nende sõnul osta klassikalist turvasadamat kulda ega ka mõnda muud toorainet, sest neil on veel lõputult kukkumisruumi, rääkimata naftast, mida hakatakse õige pea poolmuidu laiali jagama.

Võlakirjaturule võite ju iseenesest pilgu peale visata, aga ega sealtki tootlust leia. Aegu kui ka hoiustelt raha võis teenida, keegi aga enam õieti ei mäletagi – pessimistide soovituste järgi pole tõenäoliselt paremat varianti kui istuda rahulikult rahas, varuda kannatust ja oodata aega, mil finantsturud sirgjoones tõusma hakkavad ning maailmamajanduse kohale pole jäänud enam ühtki kõuepilve.

Et sellist aega ilmselt ei tulegi, võiks ehk talitada hoopis optimistide õpetussõnade järgi? Tõenäoliselt soovitaks optimist heita pilk peale iga päevaga aina soodsamaks muutuvale energiasektorile, usaldada oma saatus keskpankade hoolde ja spekuleerida just nüüd mõnele põrmu tambitud areneva turu majandusele või toorainele.

Tuleviku ei tea keegi

Tunnistan, et mina kuulun praegu pigem mõõdukate optimistide leeri, kuid olen tavapärasest veidi ettevaatlikum. Kui üldjoontes olen pikas vaates enda välja valitud aktsiate suhtes optimistlik, siis tõsisemalt kaalun praegu Briti luksustoodete moemaja Burberry positsiooni vähendamist või täielikku müüki. Negatiivsed uudised Hiinast on aktsiat valusalt räsinud ja mulle paistab praegu, et langustrend ilmselt veel nii pea ei pöördu.

Meenutades oma peas eelmisi krahhe, on kindel vaid üks: need on etteennustamatud. Tõsiselt ei maksaks võtta neid, kes hakkavad uue kriisi eest hoiatama juba enne seda kui eelmine krahh möödas on. Nende nõu kuulda võtmine mõjuks kontoseisule ilmselt kriisist endast halveminigi.

Kindlasti ei mõjuta viimasel ajal veidi tõusnud volatiilsus veel mitte kuidagi minu ööund. Kui pensionini on jäänud veel üle 15 aasta, siis ei peaks paariprotsendiline langus pärast pikka tõusu kindlasti veel tuju rikkuma. Vastasel juhul ei pruugi süda pensionieani välja vedadagi.