Investor Toomas: kas Venemaast võib asja saada?

Ei saa salata, et olen idanaabri majandusse investeerimist aegajalt isegi kaalunud, sest hunniku halva kõrval peidab seal ka mõndagi lootustandvat. Jah, aastaga USA dollari vastu pea 50% kaotanud rubla väärib ilma konkursita viimase 12 kuu maailma kõige viletsama valuuta tiitlit, reaalmajandus on tõsiselt kreenis ning inflatsioon tublisti üle 15%.

Lisaks sellele ootavad 40 Bloombergi uudisteagentuuri küsitletud analüütikut Venemaa majandusele tänavu 3,6% suurust langust ning järgmiseks aastaks nappi 0,5% suurust tõusu. Ka Venemaa valitsus on viimastes väljaütlemistes üha pessimistlikum ning läänega peetavale sanktsioonisõjale ei oota isegi optimistlikumad analüütikud veel niipea lõppu.

Ära ei saa unustada, et riigi peamine ekspordiartikkel, viimastel nädalatel taas järsult kukkunud toornafta, sipleb seitsme aasta põhjas ning trend on endiselt selgelt allapoole.

Venemaal toimuvat on koguni nimetatud majandushädade maailmanäituseks. Vaadates piiri taga juba pikemat aega möllanud maru, võiks praegu arenenud maailma turgudel toimuvat võrrelda paremal juhul kergemat sorti varasügisese tuuleiiliga.

Kui Euroopas, Hiinas või USAs peaks olema värske veri tänavatel, siis Venemaal on see tõenäoliselt juba hüübimas – raha väljavool suurimast dollarites Venemaale panustavast börsilkaubeldavast fondist Market Vectors Russia ETF (RSX) oli ainuüksi läinud nädalal suurim alates maist ning sama kuu tipust on Vene dollaripõhine RTS aktsiaindeks kaotanud 30%. Ka LHV panga teatel on nende kliendid suures osas Vene turu hüljanud.

Venemaa külma hingust olen saanud pisut tunda ka enda portfellis, sest olen investeerinud Norra kalakasvataja Leroy Seafoodi, mida räsib jätkuvalt Venemaa mullu augustis kehtestatud Norra lõhe ja forelli impordikeeld.

Kui Vene karu rind on tihedalt kuule täis kõmmutatud, siis mida head võiks sealt veel leida? Minu hinnangul on Venemaa suurim nõrkus ühtlasi ka suurim pluss. Nutune majandusseis on röövinud investoritelt viimsegi usu ning arvestades märkimisväärset raha sissevoolu võimendusega ETFidesse, katsuvad seal õnne peamiselt lühiajalist põrget noolivad spekulandid.

Kõik see on teinud Venemaast maailma ühe kõige odavama turu, kus järgmise 12 kuu prognoositav hinna ja kasumi suhe (P/E) on 5,5. Olen üsna veendunud, et kannatlikul investoril on võimalik Venemaale investeerides suurt kasumit teenida. Piisab vaid nafta hinnal taas suund üles võtta ja diplomaatilistel suhetel pisutki paraneda, kui juba võiks oodata tõelist rallit, kas või lühiajalist.

Üks positiivne lootuskiir võiks tulevikus olla ka kaitsepolitseinik Eston Kohveri väljavahetamine mõne Venemaale olulise isiku vastu. Seniks hoiab mind pikaajalist panust tegemast eelkõige Kremli peremees Vladimir Putin, kelle hullumeelseid samme ei oska paraku ka kõige vilunumad analüütikud ette ennustada.