Päästame Tallinna Vee – lähme vanni!

Et viimase kohtuotsuse põhjendusi tuli oodata koguni neli kuud, saavad kõikvõimalikud konspiratsiooniteooriad mõistagi vaid tuult tiibadesse. Ehkki asja menetlenud kohtunik võis olla küll hõivatud pakilisemate ülesannetega ja kohtuasi pole lihtsamate killast, siis vaevalt see põhjendus ühtki nördinud osanikku palju lohutab.

Mina vandenõudesse ei usu. Pole ka põhjust, sest olen otsustanud aktsiat hoida oma portfellis pikaajaliselt ning järgmise 15 aasta perspektiivis ei annaks minu praeguste rehkenduste järgi ettevõttele surmahoopi ka negatiivne kohtuotsus.

Jah, juhul, kui ollakse siiski sunnitud vee hinda langetama, kukub aktsia lühiajaliselt ilmselt järsult, kuid ära ei tohi unustada viimaste aastate investeeringuid ja ettevõtte monopoliseisundit. Vaevalt tallinlased kunagi veejoomise maha jätavad, ja maailmaski on puhtast joogiveest üha suurem nappus.

Tõusu ei oota

Ausalt öeldes ei hooligi ma Tallina Vee aktsia liikumisest just ülemäära palju, vaid pigem limpsan keelt rasvaste dividendide peale – 90 eurosenti aktsia kohta nullintresside ajastul üles noppimata jätta oleks ju suisa patt. Vaadates ettevõtte viimaste aastate dividendipoliitikat, julgen loota, et hoolimata deflatsioonist jäävad väljamaksed tuleval aastal tänavusega samale tasemele.

Olen naljaga pooleks mõelnud, et kohtuvaidluse võimalikku kahju saaks ka aktsionärid ise rohujuure tasandil pehmendada: nõnda soovitangi heal lugejal teinekord nõusid või hambaid pestes vesi julgelt jooksma jätta ja miks mitte duši all käimise asemel hoopis iga päev vannis sulistada.

Kui tõsisemalt rääkida, siis kindlasti ei maksaks kulutada raha ebatervislikele karastusjookidele ja veel vähem pudelisse villitud veele. Tavalise kraanivee eelistamine säästab ühtlasi nii tervist kui ka raha ning on vesi Tallinna Vee aktsionäride veskile. Börsifirmal on tublisti üle 4000 osaniku. Arvestades siia juurde aktsionäride perekonnad ja tuttavad, tekib jõud, millega võiks liigutada mägesid. Asi siis see aktsiakursi kõigutaminegi ära pole!