Revideerisin portfelli kulud

Kasutan praegu Swedbanki kauplemiskontot ning võtsin luubi alla kõik viimase kahe aasta jooksul maksutud teenustasud. Mulle on teada, et LHV väärtpaberikontol on Balti aktsiate hoiustamine tasuta ning seal peab USA dividendidelt maksma ka poole väiksemat tulumaksu. Samas olen kuulnud, et tehingutasud on kodumaise panga puhul jällegi kõrgemad. Niisiis otsustasingi dividendilt makstava tulumaksu, tehingu- ja haldustasud juppideks lahti võtta ning kahe panga pakutavat omavahel võrrelda.

Pangast kahe viimase aasta väljavõtet vaadates ja kulusid tabelisse kandes avastasin, et olen tehingu- ja haldustasude ning dividendidelt makstavale tulumaksule kulutanud 2260,75 eurot. Suurima kulu sellest moodustas tulumaks dividendidelt, mida maksin 2 aastaga 1297,5 eurot, haldustasudele kulutasin 606,39 eurot ning tehingutasudele 356,86 eurot.

Kuna LHV pakub minu suurematele kuluartiklitele kõige paremaid soodustusi, võttes USA dividendidelt poole väiksemat maksu ning hoiustades Balti aktsiaid tasuta, vaatasin, millised oleks numbrid kodumaisesse panka kolides. Selgub, et kui Swedbankis maksin USA dividendidelt kahe aasta jooksul 607,24 eurot tulumaksu, siis täpselt sama perioodi vältel oleks LHVs kulunud 303,62 eurot, samuti oleksin kokku hoidnud Balti aktsiate hoiustamiselt 219,96 eurot.

Samas tuleb vaadata ka tehingutasude poolt, nendega kaotaksin LHV puhul märkimisväärselt. Kui oleksin teinud kõik oma viimase kahe aasta tehingud LHVs, oleksin maksnud 254,84 eurot rohkem. Samuti on kodumaises pangas kallimad välismaiste aktsiate hoiustamise tasud – ka selle pealt oleksin kaotanud 185,54 eurot. Kõiki teenustasusid ja kulusid arvestades oleks minu võit LHV puhul olnud kahe aasta peale 83,19 eurot.

Pean tunnistama, et algselt oli kontoväljavõttel seisvate teenustasude tõlgendamisega tükk tegemist. Nii näiteks tundus algul, et Swedbank on osa tehingute eest võtnud minult ainult 3,2 eurot ehk väiksemat tasu, kui ette nähtud.

Swedbank Marketsi valdkonnajuhi Andres Suimetsa selgitusel investor Toomasele aga mingeid soodustusi tehtud ei ole ning kõik teenustasud rakenduvad vastavalt Swedbanki kauplemiskonto hinnakirjale. „Erisused väljavõttel esinevad seoses emissioonidega, nagu näiteks LHV aktsia, võlakirja emissioonid, Inbanki emissioon ja Baltic Horizoni emissioon,“ märkis ta. „Nende puhul kauplemistasu ei rakendu vaid ainult tasu makse vastu väärtpaberitehingu eest, mis on 3,2 eurot,“ põhjendas Suimets väljavõttel sisalduvaid numbreid.

Lisaks tehingutasudele tekkis küsimusi ka haldustasude kohta. Nimelt avastasin väljavõttelt, et mitme aktsia puhul jääb kuine hooldustasu alla miinimumi ehk 3,2 euro. Samuti on maksnud mõni USA aktsiatega tehtud tehing alla panga miinimumi ehk 14,06 euro. „Hooldustasu miinimumi arvestatakse konto, mitte turu lõikes,“ selgitas Suimets, et vaadata tuleb suuremat pilti. „Miinimumtasusid tehingute puhul arvestatakse tehinguvaluutas,“ põhjendas ta ka seda, miks osa tehingute maksumus võib eurodes alla miinimumi jääda.

Kuigi hinnakirjad võivad Swedbankil ja LHV-l kohati erineda, on hinnastamise põhimõtted kahel pangal küllaltki sarnased. Vallikivi kinnitusel vaadeldakse ka LHV haldustasud puhul kogu välisaktsiate positsiooni ühtse tervikuna. „Näiteks 30 000eurosele positsioonile rakendub 0,025protsendiline ja seda ületavale summale 0,015protsendiline kuutasu,“ sõnas ta. „Miinimumtasu 2 eurot iga turu lõikes eraldi ei lisandu,“ lisas Vallikivi.

Nii nagu Swedbankis ei rakendu ka LHVs esmaemissioonide puhul kauplemistasu. „Emissioonide puhul on LHV-l eraldi tasu ning see on 3 eurot, ilma protsendita,“ kinnitas Vallikivi. „LHV aktsiate märkimine oli meil aga tasuta.“

LHV maaklertegevuse juht tõi veel esile, et Balti- ja Põhjamaade aktsiate puhul on dividendide maksustamine sarnane Swedbankile. „Rakendub 15protsendiline tulumaksu määr,“ ütles Vallikivi. Ta lisas, et nagu Swedbankiski, rakendub LHVs kõikidele haldustasudele käibemaks. Tehingutasudele seda ei lisandu.

Suurbritannia tehingutasud on Vallikivi sõnul 0,8% + 11 eurot.

Kuigi tehingutasud on LHVs suuremad kui Swedbankis, arvab Vallikivi, et see probleem oleks lahendatav, kui hakkaksin kasutama kauplemisplatvormi LHV Trader. See aga eeldaks, et hakkaksin senisest aktiivsemalt börsidel kauplema. „Kui investor Toomas osutub aktiivsemaks kauplejaks, siis oleks talle sobivam madalamate tehingutasudega LHV Trader platvorm,“ arvas ta. „Lisaks võiks Toomasele huvi pakkuda ka LHV Venemaa suunaline pakkumine (rublades MICEX-il kauplemine) ning vajadusel saaks Toomas oma portfelli riske hajutada optsioonide ostmisega,“ loetles ta Traderi eeliseid.

Veel tõi Vallikivi kauplemisplatvormi eelistena esile selle, et tehingutasud oleksid 0,02 USA dollarit aktsia kohta. Seejuures tuleks aga arvestada 7 dollari suuruse miinimumtasuga. USA, Saksamaa ja Prantsusmaa aktsiate puhul rakenduks tehingutasu 0,2 protsenti ostusummast, kuid minimaalselt 8 eurot. Vallikivi juhtis minu tähelepanu ka sellele, et eri riikide ostude puhul võib rakenduda ka stamp tax, mis näiteks Rootsi puhul on 0,2 protsenti tehingusummast, kuid minimaalselt 60 Rootsi krooni.

Lisaks kinnitas Vallikivi, et Trader võimaldab ligipääsu eksootilistele turgudele ning ka selle platvormi puhul on tulumaks USA väärtpaberitelt 15 protsenti.

Miinustena tõi Vallikivi Traderi puhul välja veidi kõrgema haldustasu, mis oleks 0,0025 protsenti portfelli väärtusest kuus ja millele lisanduks igal kuul 10 eurot. „Lisaks ei ole Trader platvormis Balti ja Soome aktsiaid,“ nentis ta.

Annan endale aru, et lisaks LHV Traderile on mul ka teisi variante. Välismaakleritest kauplemisplatvormidel LYNX ja Interactive Brokers, oleks tingimused kohati veel soodsamad. Samas tuleks nendel juhtudel arvestada teiste, tulude deklareerimist puudutavate ebamugavustega.

Veel pakkus Vallikivi mulle LHV Traderi kuldpaketti. „Kuna sinu portfellis on üle 100 000 euro raha, siis võiksime sulle soovitada LHV AU-kliendi paketti,“ pakkus ta. Sellisel juhul tuleks mul maksta igakuiselt 10 eurot fikseeritud teenustasu. Haldustasude pealt võidaksin aga nii palju, et 30 000 euro piiri ületavaid aktsiaid minu portfellis enam ei maksustataks. „Netokulu suureneks aastas 12 euro võrra, samas saaksid sa iga aasta protsendi hoiuseintressi kuni 100 000 euro sularaha pealt – praeguse cash'i juures oleks see 1100 eurot lisatulu aastas.“

Vallikivi pakkumine on küll ahvatlev, kuid siinkohal peaksin arvestama, et siis tuleb mul tehinguid hakata tegema eraisikuna, praegu kasutan selleks ettevõtte kontot.

Ühesõnaga mõtteainet on küllaga, mida nüüd vaagima asuda. Olen lootusrikas, et 100 korra mõõtmise peale teen lõpuks ikkagi õige lõike.