Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus valitsus, vii riigifirma börsile!
JuhtkiriFoto: Anti Veerma
Eesti kapitalituru nõrgast seisust on saanud oluline majanduskasvu pidur, sest kehvad kapitali kaasamise võimalused takistavad ettevõtteid loomast ja arenemast.
Eesti kapitalituru areng eeldab nii riigi aktiivsemat rolli kui ka ettevõtjate enamat teadlikkust kapitali kaasamise võimaluste kohta. Äripäeva vastne uuring tõendab, et siin on tublisti arenguruumi. Meie küsitlusele vastanud ettevõtjaist üle pooled tunnistasid, et pole turult kapitali kaasanud. Kolmveerand ettevõtjaid arendab ettevõtet pangalaenuga või omanikule kuuluva rahaga. Pooled küsitletud ettevõtjad pole investori kaasamist üleüldse kaalunudki ja seda põhjendusega, et seda pole lihtsalt vaja olnud.
Oleks kohatu ettevõtjatele ette heita, et nad kapitalituru võimalusi alatähtsustavad. Täpsem on vahest öelda, et nad elavad reaalsuses, st kapitalituru sisulises olematuses. Võib-olla on nende seas ka selliseid, kes usuvad, et Eesti-sugusel pisiriigil polegi väljaarendatud kapitaliturgu vaja, kuid suuremalt jaolt ollakse siiski pigem resigneerunult tunnistajaks tõsiasjale, et kohalik börs on juba pikki aastaid koomas. Tallinna börsi käibed on tillukesed, põhinimekirjas on vaid käputäis ettevõtteid, viimane esmaemissioon toimus viis aastat tagasi (Premia) ning ühegi riigiettevõtte toomisest börsile pole juba aastaid juttu olnud – see on teema, mida ka paremerakonnad on vältinud nagu tuld.
Teiseks, praegusel hetkel on laenud odavad ning ettevõtete loomise ja arendamise rahastamine pangalaenu abiga suhteliselt kergesti kättesaadav võimalus, mis praegusel hetkel investeeringute tegemiseks sobiv.
Kolmandana võib nimetada, et laenu võtmine võib ka ühe päeva perspektiivist vaadates olla odavam kui näiteks võlakirjade emiteerimine – riigivõlakirjade näitel on seda põhjendanud rahandusminister Maris Lauri. Lauri on viidanud ka sellele, et riigivõlakirjade emiteerimise korral võiks kohalik väikeinvestor ikkagi jääda tühjade pihkudega, sest tõenäoliselt ostaksid need kiirelt kokku välismaised suurinvestorid.
Viimaks näib Eesti idufirmade edu maailmas justkui tõendavat, et hea idee leiab igal juhul rahastuse, mille abil suureks ja edukaks kasvada.
Ent ükski neist argumentidest ei lükka tegelikult ümber kapitalituru arendamise vajadust. Kapitaliturg on majanduse vereringe. Ka pisike riik vajab majandusekasvu tagamiseks toimivat kapitaliturgu. Ettevõtte areng ei peaks sõltuma ainult pangalaenukõlblikkusest. Börsi elluäratamiseks pole vaja muud, kui viia mõni riigiettevõte börsile, tuletame sündivale valitsusliidule meelde.
Muidugi võivad Eesti ettevõtjad kapitali kaasata ka rahvusvahelistelt turgudelt, ja nad teevadki seda. Ent Eesti majanduskasvu seisukohalt on äärmiselt oluline, et kapitali oleks võimalik teha ka kohalikult turult. Siis on rohkem lootust, et jalad alla saanud ettevõte ei vii oma peakontorit tuult tiibadesse saanuna kohe Eestist minema, vaid jääb töökohti ja lisandväärtust looma ning makse maksma siin, Eestis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.