Eduka Eesti konkursi ideed ajavad juuri

Vastses võimuleppes seisab punkt, mis plaanib teoks teha Eduka Eesti arvamuskonkursile esitatud idee.

Juhtkiri
Foto: Anti Veermaa

K uigi Eduka Eesti arvamuskonkursi ideed on osutunud erakondadele tänuväärt lugemismaterjaliks, saavad seadusemuudatusi eeldavad ettepanekud päriselus teoks siiski visalt.Siiski seisab vastses võimuleppes punkt, milles Eduka Eesti saagiga kursis olev lugeja tunneb ära kolumnist Ahto Lobjaka tänavusel konkursil kolmanda koha võitnud idee. Lobjaka lugu „Piiritu Eesti“ sõnastas vajaduse luua riigist lahkunud eestlaste hõlvamise poliitika, mille sisuks on Eesti määratlemine end Eestiga seostavate inimeste, mitte riigipiiride kaudu.

Võimulepe näebki ette globaalse Eesti-võrgustiku loomise. Sellesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad kaasmaalased, Eesti sõbrad ja nende ühendused. Reformierakonna programmi ja sealtkaudu võimuleppesse on see mõte tõenäoliselt jõudnud küll Eesti Välispoliitika Instituudi 2011. aasta uuringu „Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik“ kaudu, kus instituudi tollane analüütik Lobjakas idee esialgsel kujul esitas.

Võlg on tabu. Eduka Eesti ideed pälvisid erakondade tähelepanu programmide kokkupanekul, tunnistab vastne rahandusminister Sven Sester (IRL), kelle haldusalasse võiks Eduka Eesti kahe viimase aasta ideede elluviimine kuuluda. Eelmise aasta võiduidee luua priitahtlik pensionikonto, kuhu tööandja suunab iga kuu 5% töötaja palgast ja riik omakorda paneb omalt poolt 5% tulumaksumäära alandamise võrra lisaks, kajastub võimuleppes ülesandena analüüsida tööandjapensioni rakendumist ning pakkuda välja süsteemi parandamise lahendused.

Tänavuse võiduideega on seis kurvem, sest see eeldab riigivõlakirjade emiteerimist. See on teema, mille suhtes võimuliit on pehmelt öeldes tõrjuval seisukohal. Mõistmine, et Euroopa Keskpanga hiljutine otsus osta eurotsooni võlakirju mõjub võlakirjade emiteerimisele positiivselt, on valitsuserakondadele küll pärale jõudnud. Samuti on neil teadmine, et enamik Euroopa riike kasutab võlaportfelli juhtimiseks võlakirju. Sellegipoolest paigutatakse Eesti endiselt väikese finantseerimisvajadusega riikide hulka, kellel on otstarbekam kasutada laene ja suunatud võlakirjaemissioone. Pankur Tarmo Tanilas, kes võitis Eduka Eesti konkursi teist aastat järjest, pani tänavu ette suunata pool võlakirjade emiteerimisest laekuvast rahast taristuprojektidesse ning teise poolega luua pikaajaliste strateegiliste investeeringute fond. See idee on oluliselt tagant tõuganud võladebatti.

Lapsed programmeerivad. Paremini on läinud Eduka Eesti esimese hooaja ideel õpetada kõik lapsed võimalikult varakult programmeerima. Selle mõttega – küll eri käsituses ja nüanssides – võitsid arvamuskonkursi esimese hooaja Heiki Urbala ja Jaak Ennus. Tolleaegne haridusminister Jaak Aaviksoo ei liigutanud sellise jutu peale kõrvagi, uus rahandusminister Jürgen Ligi annab aga teada, et digipädevuse kujundamine on muudetud kõigi õppeainete osaks. Osas koolides õpetatakse programmeerimist esimesest klassist peale informaatika õppeaine raames. Gümnaasiumis pakutakse programmeerimist valikainena. 2013/14 õpetati IKT- või tehnoloogia-alaseid õppeaineid 396 koolis 560st, valdavalt valikainetena informaatikat ning arvutiõpetust. Gümnaasiumiastmes lisaks ka 3D-modelleerimist, programmeerimist ja rakenduste loomist, robootikat jmt. Muudatus viidi õppekavasse sisse eelmisel aastal – seega ajal, mil haridusminister oli Jevgeni Ossinovski.

Eduka Eesti konkursi ideed ajavad juuri

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised