Kohalik ettevõtja on vanaks jäänud

Vähem investeeringuid

Teisalt juhtis Eesti Panga president Ardo Hansson eilses Äripäevas ilmunud intervjuus tähelepanu ühele olulisele riskikohale. Selleks on investeeringute vähenemine. Eesti Pank viitab oma prognoosis palgakulude ja kasumite erinevale liikumisele. Kui palgad tõusevad, siis samas ettevõtete kasumid vähenevad. See aga tähendab, et ettevõtete valmisolek teha uusi investeeringuid kahaneb. Taolise suundumuse negatiivseid vilju võime näha praegu põhjanaabrite juures Soomes, kus majandus vindub ning uus valitsus peab tegema suuri kärpeid.

Ka Eestis on viimasel ajal olnud märgata, et meie majandus pole investoritele enam kuigi atraktiivne. Liiga sagedasti on viimasel paaril aastal olnud uudiseid, et välisinvestorid otsustavad Eestist lahkuda või tõmbavad siin oma tegevust koomale.

Investeerimishoo raugemisel on mitmeid põhjuseid. Tõenäoliselt üks olulisemaid on ebakindel poliitiline olukord. Välisinvestoreid peletab Eestist eemale sõjahüsteeria. Investorid loevad, kuidas Eesti poliitikud üksteise võidu teatavad, et Eestis tuleks oluliselt suurendada NATO sõjaväelaste kohalolekut, et kaitsta riiki Vene agressiooni eest. Või hirmutab Eesti president neid teatega, et sõjakas Venemaa suudab Eesti vallutada nelja tunniga. Paratamatult tõmmatakse sellise jutu peale Eestiga seotud äriprojektidele kriips peale ning otsitakse mõni rahulikum piirkond, kuhu oma kapital kasvama panna.

Meie poliitikute Vene ohu eest hoiatamine ning selle riski pidev korrutamine võib küll olla kaitsepoliitikat silmas pidades mõistlik, kuid samas võiksid poliitikud enne taoliste avalduste tegemist alati ka mõelda, kuidas nende öeldut mõistavad välisinvestorid. Just välisinvestorid võiksid olla need, kes siinsed kohalikud äriliidrid rahulolu unest ärataksid.

Oht majanduskasvule

Statistikaamet avaldas mõned päevad tagasi I kvartali täpsustatud majanduskasvu andmed. Nendest selgub, et kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 7,7%, olles enim mõjutatud ettevõtete investeeringute vähenemisest masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Kui investeeringute kahanemine jätkub ka järgnevatel kvartalitel, siis peatub ka Eesti majanduskasv.

Investeerimishoo raugemine on üllatav, sest samal ajal püsib intressitase madal ehk raha laienemiseks, uute äride käima lükkamiseks, riskimiseks on odav. Tõenäoliselt pole aga piisavalt ideid, mida selle odava rahaga võiks konkreetses ettevõttes peale hakata.

Eesti ärituumiku moodustavad mehed ja naised, kes on äriga tegelenud juba ligi 20 aastat. Seetõttu pole ka imestada, et meie ärieliit on väsinud ning eelistab pigem saavutatu vilju nautida, võtta dividenditulu ning mitte enam nii uljalt riskida. Välisinvestorite huvi kahanemine on aga toonud kaasa selle, et ettevõtjate varumeeste pink püsib tühi. Pole kedagi, kes kohaliku väsinud kapitalisti platsil välja vahetaks ehk temalt ettevõtte ära ostaks.