Parim haridus viib parema ettevõtluseni

Eestis pakutava hariduse tase ja võimalused muutuvad ettevõtjate jaoks aina tähtsamaks teemaks. Peame uuesti loobuma Eesti imetlemisest ja teiseks panustama kiiresti väga tugevalt haridusele, eriti just gümnaasiumitasandile, ütles investor ja ettevõtja Indrek Kasela Äripäevale äsja antud intervjuus. Eile tuli uudis, et Eesti idufirmad ootavad riigilt tuhandete inglisekeelsete koolikohtade tekitamist, et sinna saaksid õppima asuda Eestisse meelitatavate välismaa talentide lapsed.

Äripäeva arvates peaks valitsuse üks suuremaid eesmärke olema Eesti üldhariduse muutmine maailma kõige paremaks. Kõlab kuidagi õõnsalt? Juba Jakob Hurt ütles, et kui me ei saa kunagi suureks oma arvult, peame saama suureks oma vaimult. Iibele panustamise poliitilised sammud pole seni erilist vilja kandnud, maailma parima hariduse pakkumisel ja selle korralikul turundamisel võiks olla aga hoopis teine tulemus.

Esiteks saaksime sel kombel luua Eestile maine, et siin on väga head spetsialistid. Tugeva keskhariduse saanutel on suuremad võimalused pääseda maailma mainekamatesse ülikoolidesse ning küllap vähemalt osa neist ikka ka kodumaale naaseb. Heade spetsialistide olemasolu lihtsustaks tarkade investeeringute riiki jõudmist. Teiseks tuleksid välismaised hinnatud töötajad siia parema meelega tööle, sest nad võivad olla kindlad, et nende lapsed saavad siin väga hea hariduse ja nad ise satuvad innustavasse töökeskkonda, kus ei pea kolleegidele hakkama a-d ja b-d õpetama.

Oleks ju tore kuulda mõnda välismaalast uhkusenoodiga hääles ütlemas „minu lapsed õpivad Eestis“. Kui Eestis õppimine oleks kindel kvaliteedimärk, oleme oma kauaotsitud Nokia leidnud. Ja suure tõenäosusega oleme ühel hetkel leidnud ka need kaks miljonit eestlast, keda poliitikud praegu taga otsivad. Põhjamaise kasvatuse ja hariduse saanud kohalikud naised enam massiliselt sünnitama ei hakka, sestap on haritud sisseränne just see, mida vajame.

Kuidas jõuda maailma parima hariduseni? Lisaks õppekavade kaasajastamisele tähendaks see kindlasti ka õpetajate palga tõstmist, seda kasvõi koolide liitmise ja halduskulude vähendamise kaudu. Vana laul, aga samas nii oluline ja senised sammud sel teel on olnud liiga väikesed.

Haridusminister Jürgen Ligi on kinnitanud, et valitsuse eesmärgiks on õpetajate keskmise palga tõus tasemele, kus see oleks 20 protsenti kõrgem Eesti keskmisest. Olukorras, kus keskmine palk on juba ületanud 1000 euro piiri, tõuseb tänavu õpetajate keskmine palk 1149 euroni. Mida pole sugugi vähe, kuid nutikas, loominguline, töökas ja inspireeriv noor inimene tahab ühel hetkel enamat. Ja siis läheb ta mujale kui kooli eneseteadlike teismeliste ette.

Maailma parim haridus võib tunduda idealistliku loosungina, kuid oleks tegelikkuses väga konkreetne eesmärk, selgelt mõõdetav tänu erinevatele edetabelitele ning kindlasti ka majanduslikult kasulik. Äkki oleks just haridus see, mis meie vinduva väikeriigi jälle käima tõmbaks.