Ümbrikupalk ei ole okei, isegi natuke mitte

31. august 2016, 08:00
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160831/OPINION01/160839952/AR/0/Juhtkiri.jpg

Ettevõtjal, koolil, aga ka ümbrikupalgaga kokku puutuvatel riigiasutustel tuleks paremini selgitada, miks tuleb ümbrikupalgast loobuda ning kuidas must töötasu nii meid endid kui ka teisi kahjustab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Üha rohkem tõstab pead osalise ümbrikupalga maksmine, kirjutas Äripäev eilses kaaneloos. Noored soosivad mustalt saadavat töötasu järjest rohkem.

Et mitte kohe laskuda kurbadesse toonidesse, toome esile kõigepealt head uudised. Nimelt on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, näitas CV Keskuse hiljutine küsitlus.

Seega võib tunda rõõmu, et töötamise register on end vähemalt osaliselt õigustanud, kuna registreerimata isikute osa on kahe aastaga märgatavalt kahanenud. Registreeritud töötajate arvu kasv aga ei tähenda veel, et sama hoogsalt kaob ümbrikupalk. Osaliselt makstakse ümbrikupalka edasi.

Ainuüksi maksuameti või teiste riigiasutuste peale ei saa jääda lootma, et nemad juurivad musta töötasu maksjad lõplikult välja. Maksuameti võimekust piiravad inimeste arv ja muud ressursid, et ettevõtteid ja isikuid kontrollida, ja kuskiltmaalt jõuab see ka mõistlikkuse piirini.

Karuteene

Ümbrikupalga puhul sõltub nii tööandjast kui ka töövõtjast, kas ja millisel määral ollakse valmis käegakatsutava isikliku kasu nimel loobuma maksude tasumisest.

Mõni ettevõtja võib küll mõelda, et motiveerib maksude maksmiselt kokku hoitud rahaga paremini töötajaid, teeb mõne investeeringu või võidab hanke, kuigi sisuliselt teeb endale karuteene. Oleneb ju sellestsamast maksurahast arstiabi kättesaadavus, teede­võrgustik ja hariduse võimalused.

Kahjuks paistab, et see seos ei olegi nii ilmselge või kipub see lihtsalt tagaplaanile tõmbuma, kui isiklik kiire kasu mängu tuleb.
See, kui ettevõtja kõiki riigi rahapaigutusi heaks ei kiida – mõnda ehitist või selle sisustust – suurt pilti palju ei muuda: koolid-haiglad-teed kaaluvad selle üles.

Statistika näitab murettekitavat suunda: kui kümme aastat tagasi pooldas ümbrikupalga maksmist 3% töötajatest, siis mullu oli nende osakaal tõusnud juba 15% peale. Eriti valus on, et just noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. Kui tahame, et meie ettevõtluskeskkond ja -kultuur liiguksid paremuse poole, siis on noorte suhtumine eriti tähtis.

Usalduse küsimus

Praegu usub kasvav hulk noori, et ümbrikupalk on neile kasulikum kui maksude tasumine. On kuulda ka väiteid, nagu polekski tulevasse riigipensionisse mõtet panustada, kuna see on niikuinii kaduvväike.

Ettevõtjad toovad vahel vabanduseks, et maksusüsteem on arusaamatult koormav. Eriti heidavad nad ette, et tööjõumaksud on kõrged.

Selle kõik võib ära kuulata, aga probleem jääb samaks: mõni üritab edasi minna eba­ausalt, teised peavad samal ajal reegleid järgides rohkem panustama.

Aeg-ajalt süüdistavad maksudest kõrvalehiilijad süsteemi, mida nad enda hinnangul patustamisega lihtsalt nii-öelda tasakaalustavad, kuid tegelikkuses on valitud vale sihtmärk. Kui tuntakse ebaõiglust süsteemis, siis tuleb ka üritada muuta süsteemi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. August 2016, 08:08
Otsi:

Ava täpsem otsing