Jah, madalamad tööjõumaksud on head

Tänases kaaneloos pahandavad IT-ettevõtjad, et peavad töökohti Eestist minema viima ja teenuste hindu tõstma. Vähemalt osaliselt on mõlemad protsessid paratamatud.

Jah, väiksemad tööjõumaksud teeksid palju head – ja seda mitte ainult IT-sektoris, vaid majanduses tervikuna. Haritud kõrgemapalgalise tööjõu sissetoomine on Äripäeva meelest ikka olnud üks neid võluvitsasid, mida maksusüsteemi reformiv valitsus kasutusele võiks võtta. Sellal kui eelmine valitsus nörritas ettevõtjat tibatillukese sotsiaalmaksulangetusega, esitledes seda pööraselt lahke vastutulekuna ettevõtjale, on praegune valitsus ametis majanduse elavdamisega peamiselt uute maksude kehtestamise abil – selleks, et vähem kindlustatud inimestele rohkem raha kätte jätta, leiutatakse uusi makse riigikassa täitmise eesmärgiga.

Ja muidugi oleks hea, kui edukad Eesti IT-ettevõtted jääksid tegutsema siin ja tekitaksid kõrgepalgalisi, suuremat lisandväärtust loovaid töökohti siin. Kõrgemapalgalistel töökohtadel on hea omadus väiksemaid palku tasapisi enda järel kasvama vedada. Pealegi kasvaks haritud ja hästi makstud tööjõu seast peale uusi ettevõtjaid, kes omakorda loovad uusi töökohti ja aitavad kaasa majanduse kasvule. Peamine on aga suurema lisaväärtuse loomine, konkurentsivõime suurenemine.

Teiselt poolt on aga IT-ettevõtete rahvusvahelistumine paratamatu protsess, mis toimuks ka siis, kui Eestis oleks maailma parim maksusüsteem koguni Jaan Pillesaare ja Priit Alamäe meelest. Esiteks on Eesti kohalik tööjõuturg ikkagi pisike ja aeglaselt muutuv suurus. IT-spetsialistide puudusest tööjõuturul on räägitud pikka aega, aga haridussüsteem ja täienduskoolitused ei suuda nii pea päris elu vajadustega ühte sammu käima hakata. Koolitamisel saabki tööandjatel endil olla jääd murdev roll. 

Teiseks, ehkki välismaalaste seadust on aasta-aastalt lihtsustatud, on seal bürokraatlikke tõkkeid veel mitu ja nii mõnigi neist on põhjendatud teiste argumentidega kui tööjõuturu vajadused. Kolmandaks eeldab välismaiste spetsialistide siiatoomine ikkagi ka seda, et nad ise tahavad siia tulla: et nende pereliikmed leiavad siin töö-, õpi- või lasteaiakoha. Praegu on selles kõiges nii asjaajamisvaeva kui ka ressursipuudust.

Kolmandaks, mida spetsiifilisemaks muutuvad ülesanded, mida IT-firmad täidavad, seda keerulisem on sobivate oskustega inimesi leida. Seegi räägib rahvusvahelistumise poolt. Rahvusvahelised töökeskkonnad on enamasti organisatsioonide loovusastme suurendamiseks head.Ka IT-teenuste hinnatõusus ei ole iseenesest midagi hirmsat, seegi on paratamatus ja teisalt ka rahvusvahelistumisega kaasas käiv nähtus. Hinnatõstmise võimalus näitab ettevõtte elujõudu ja seda, et suudetakse luua suuremat lisandväärtust.

Sellegipoolest leiab Äripäev, et tööjõumaksude langetamine on just see, millega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet parandada. Oleme palju kordi soovitanud sotsiaalmaksulae kehtestamist. Kui tahame et siia kõrgemapalgalisi töökohti loodaks, peame Euroopas tööjõumaksude võrdluses maailmas eesotsas olema. Kahjuks on nii ettevõtjate kui ka Äripäeva ettepanekutele kurdiks jäänud nii eelmised valitsused kui ka praegune.