Rahvusarhiiv – avatud 24/7

Artikkel

- Juubel
- Väinu Rozental
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 23. jaanuar 2020 kell 13:34
Kuula
Rahvusarhiiv – avatud 24/7
Tänavu 3. märtsil möödub sada aastat päevast, mil seitse meest alustasid riikliku arhiivinduse rajamist ehk meie ajaloolise kirjaliku pärandi talletamist ühtse süsteemina. „1920. aastal mulda torgatud võrse on riigikorra muutuste tuultes ja ühiskondlike kataklüsmide kiuste kasvatanud sajandiga viljakandva võra nimega rahvusarhiiv,“ rõhutas riigiarhivaar Priit Pirsko.
2017. aasta veebruaris avatud rahvusarhiivi peahoone Noora hoidlad mahutavad umbes 43 000 riiulimeetrit arhiivisäilikuid. Foto: Rahvusarhiiv
Igaühe arvutis ja nutiseadmes on kliki kaugusel enam kui 20 miljoni arhiividokumendi digikujutis, üle 600 000 foto, umbes 55 000 ajaloolist maakaarti, rohkem kui 4700 filmi ja üle 1300 helisalvestise. Rahvusarhiivi kogudes leidub ärgitavat igas eas inimesele, nii professionaalidele kui asjaarmastajatele, nii kodumaal kui üle ilma.
Arhiiv ajalootuulte keerises
Kui maailmas võib arhiivide ajalugu mõtestada kolme aastatuhande pikkusel ajateljel, siis Eestis säilinud vanim kirjalik allikas pärineb 13. sajandi keskpaigast. Rahvusarhiivi vanimale osale pandi alus baltisaksa arhiivitraditsioonide toel. Eesti oma arhiivindus loodi aastatel 1920-1939, oluliseks tähiseks oli esimese arhiiviseaduse vastu võtmine 1935. aastal ja kutseühingu moodustamine 1938. aastal.
Arhiivikogu kaks vanimat säilikut: 1240. aastast pärit arhivaal Taani kuninga Erik IV kirikumaksu kohustuse kinnitamise kohta Harju-Viru ja Järva vasallidele (paremal) ning 1252. aastast pärit ürik Taani kuninga Christoffer I pärimisõiguse kinnitamise kohta Harju-Viru vasallide läänivaldustele.Foto: Väinu Rozental
Nõukoguliku sovetiseerimise tingimusis murenesid endised põhimõtted, arhiividele pääses ligi vaid erandkorras, enamik arhiividokumente salastati, näiteks 1941. aastal keelati ENSV arhiivides genealoogilised ehk suguvõsa uurimistööd. Olukord muutus 1980. aastate teises pooles, kui perestroika tingimustes hakkasid arhiivid tasapisi avanema. 1998. aastal vastu võetud Eesti teine arhiiviseadus desovetiseeris lõplikult arhiivihalduse ning piiritles ühtlasi äriarhiivide tegutsemise alused.
Riigiarhivaar Priit Pirsko juhib tähelepanu nõukogudeaegsele dokumendipärandile, mis sai pärast rahvusarhiivi uue peahoone valmimist nüüdisaegsed hoiutingimused, ja mille kasutushuvi on märgatavalt kasvanud.Foto: Väinu Rozental
„Võib julgelt väita, et peaminister Mart Laari valitsuse kavandatud omandireformi ei oleks olnud võimalik teostada, kui meil poleks arhiiviandmed säilinud. Õnneks enamik neist arhiividest ei hävinud Teises maailmasõjas,“ ütles Pirsko ning lisas, et oma panuse otmandireformi läbiviimisel andsid ka visad arhiivitöötajad.
Digipööre arhiivinduses
Pirsko sõnul on uus sajand pöördeliselt muutnud nii arhiivihaldust kui arhiivikasutust. Alates 2005. aastast saab arhiiviallikatega tutvuda koduarvutist, see kümnekordistas hoobilt arhiivikülastajate arvu. Samal ajal avanes veebipõhine ligipääs ajaloolistele filmidele, helidele, fotodele ja maakaartidele ning alustati digisündinud dokumentide üleandmisega rahvusarhiivile. 2010. aastaks oli rahvusarhiivi teenuste kasutamine suurenenud sada korda.
Viimasel kümnendil on pidevalt kasvanud analoogkandjate digiteerimine ja digisündinud ainese vastuvõtmine. 2012. aastast kehtiv arhiiviseadus, järjekorras kolmas, sätestas optimaalsed õiguslikud tingimused üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele.
Rahvusarhiivi uues peahoones on oluliselt paremad töötingimused säilitusüksusel, kus konservaatorid teevad ettevalmistusi digiteerimiseks, fotol hoiuhaldur-konservaator Dorel Sabre. Foto: Väinu Rozental
„Eesti arhiivinduse praeguses arengufaasis maksab tõdemus: kui arhiiviallikat ei ole internetis, siis seda ei olegi olemas,“ lausus Pirsko. „Aastas külastatakse rahvusarhiivi 1,5 miljonit korda ja 99,5 protsenti visiitidest toimub veebis.“
Murranguline sündmus rahvusarhiivi jaoks oli peahoone Noora avamine Tartus 2017. aasta veebruaris. „96 aastat pärast arhiivikomisjoni esimest koosolekut koliti meie maa ja rahva vanimad arhiividokumendid nõuetekohastesse oludesse,“ kommenteeris Pirsko. „Kõige olulisem on see, et suutsime taastada võime võtta vastu ja hoiustada uusi kogusid nii paberil kui digitaalsena. Saame rahulikult uusi säilikuid vastu võtta vähemalt kümme aastat.“
Mis iseloomustab digitaalajastu arhiivindust?
* Kaasaegsest hindamisteooriast juhinduva metoodika kasutamine arhiiviväärtusega teabe väljaselgitamisel.
* Töövoo liikumine elektroonilisse keskkonda (klienditeenindus, koostöö asutustega).
* Taristu loomine audiovisuaalse pärandi digiteerimiseks ja filmide algmaterjali säilitamiseks.
* Vabatahtlike kaasamine arhiiviallikate kirjeldamisse (neli ühisloome projekti alates 2014. aastast).
* Arhiivipedagoogika lisandumine arhiivi üheks põhiülesandeks.
* Sotsiaalmeedia võimaluste kasutamine arhiiviteabe vahendamisel.
* Laienev kodumaine ja rahvusvaheline koostöö.
Ettevõtja, teie lugu on jäädvustamist väärt
Rahvusarhiiv täiendab kogusid, juhindudes kaasaegsest hindamisteooriast, mille kohaselt on esmaseks mõõdupuuks avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku olulisus ühiskonnas. Kui avaliku sektori puhul on tekkiv arhiiviväärtuslik teave teada, siis erasektori puhul see pole nii. Seepärast algatas rahvusarhiiv Eesti Vabariigi juubeliaastal kampaania ja kogumisprojekti „Eesti ettevõtted 100+“. Projekti eesmärk on tuua ettevõteteni sõnum, et erasektoris – nii 1990. aastatel alustanud ettevõtetes kui ka uutes, näiteks idufirmades – tekkiv pärand on jäädvustamist väärt.
„Riigi edukus sõltub ettevõtete panusest, ettevõtluse ajaloota ei saa tulevikus kirjutada Eesti majanduse ajalugu.,“ rääkis Pirsko. „Tahame, et ettevõtjad teadvustaksid endale, et ka neil tekib arhiiviväärtuslikku ainest. Rahvusarhiiv soovib anda endast parima, et ettevõtete tegemised jääksid osaks meie ühiskonna kirjalikust mälust. Koostöös ettevõtetega võtame vastu nende varasemate perioodide arhiive, olgu paberil või digisündinud teabena.“ Tema andmeil on tänu kampaaniale tekkinud juba töine kontakt ligi 50 eraettevõttega.
Rahvusarhiiv algatas Eesti Vabariigi juubeliaastal kampaania ja kogumisprojekti „Eesti ettevõtted 100+“. Projekti eesmärk on tuua ettevõteteni sõnum, et erasektoris – nii 1990. aastatel alustanud ettevõtetes kui ka uutes, näiteks idufirmades – tekkiv pärand on jäädvustamist väärt.
Vabatahtlike panus kõrges hinnas
Kui kümmekond aastat tagasi tundus vabatahtlike entusiastide kaasamine arhiiviallikate süvitsi kirjeldamisse revolutsioonilise mõttena, siis nüüd on ühisloome muutunud rahvusarhiivi igapäevaseks töölõiguks, ütles Pirsko.
Esimene ühisloomeprojekt käivitus 2014. aastal, kui sajad arhiivihuvilised hakkasid sisestama Esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste nimesid. Teise projekti raames said kirja 19. sajandi keskel Tartu linnas elanud elanikud koos elukohtadega. Käimasolevate projektidena on igaühel võimalik anda oma panus vallakohtutes arutatud kohtulugude kirjapanemisse või Vabadussõjas osalenute tuvastamisse.
Eesti eri paigus tegutsevate aktiivsete kogukondade ehk küla, valla, seltsi vm eestvõttel on veebi jõudnud kogukondade fotopärand. Varasemast enam kasutab rahvusarhiiv sotsiaalmeediat, aga ka mitmeid muid algatusi, mis paeluvaid ajalooallikaid erineval moel tutvustavad: arhiivikino seansid, kuraatorinäitused, loengud ja vestlusringid. Koostöös koolidega aitab rahvusarhiiv koostada temaatilisi õppematerjale, viib läbi arhiivitunde ja -ekskursioone, aitab luua õpilasfilme ja osaleb programmis „Kutsu arhiiv kooli“. Täiskasvanukoolituse raames on väga populaarsed uurijatunnid, üha suurem huvi on ka e-koolituste vastu.
4 fotot
Uurijatund arhivaar Liina Lõhmuse juhendamisel Tartus 6. veebruaril 2019. aastal.
Rahvusarhiiv arvudes
* Säilikuid 9,73 miljonit, vanim aastast 1240
* Arhivaalide digikujutisi veebis 20,8 miljonit
* Veebist kättesaadavad 600 000 fotot, 55 000 ajaloolisi kaarti, 4700 filmi
* Veebikülastusi aastas umbes 1,5 miljonit
* Arhiivipedagoogikas osalejaid aastas 6000
* Teaduspublikatsioone 200 viimase 20 aasta jooksul
* Töötajaid 191
* Hooneid 7 (kolm Tallinnas, kaks Tartus, üks Rakveres ja Valgas)
Koduleht www.ra.ee, iseteenindus www.ra.ee/vau
Hetkel kuum