Advokatuur oma liikmete rikkumisi kalevi alla ei peida

27. juuli 2011, 07:56

Advokatuuri kui omavalitsuslikel põhimõtetel tegutseva organisatsiooni loomulikuks tegevuse osaks on järelevalve oma liikmete tegevuse üle ning kutsealaste oskuste, teadmiste arendamine ja käitumisstandardite järgimise tagamine liikmeskonna hulgas.

Nii nagu igas organisatsioonis on ka advokatuuri liikmete seas olnud neid, kelle tegevus ja kutse-eetika ei ole alati olnud kooskõlas organisatsioonis omaks võetud kõrgendatud nõudmistega. Läbi aastate on advokatuur järjepidevalt tegelenud ühelt poolt liikmekandidaatide põhjaliku eksamineerimisega, vältimaks sobimatute kandidaatide vastuvõtmist, ning teiselt poolt on advokatuuri igapäevase tegevuse osaks liikmeskonna ehk advokaatide üle järelevalve teostamine.

Peamiselt langeb järelevalve tegevus advokatuuri aukohtule, aga suures osas ka advokatuuri juhatusele. Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada, et aukohus saab tegutseda sõltumatult ja erapooletult ning ei oleks ülemäära advokaadikeskne, samas siiski omades põhjalikku praktilist laadi teavet ja kogemust advokaaditöö eripärast. Taolise tasakaalustatuse tagab aukohtu koosseis: vastavalt advokatuuriseadusele kuulub aukohtusse neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.

Advokatuuri juhatus valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele, samuti on juhatuse ülesandeks riigi õigusabi korraldamine. Juhatus tegeleb järjest enam ka ennetava kontrolliga, tehes advokaadibüroodes pistelisi kontrolle võimalikele töökorralduslikele puudustele tähelepanu juhtimiseks. Probleemide ilmnemisel on juhatusel õigus pöörduda distsiplinaarmenetluse alustamise ettepanekuga aukohtu poole, millist õigust on juhatus kasutanud.

Kalevi alla ei peideta

Senine praktika on näidanud, et taoline enesekorralduslik järelevalve süsteem on toiminud suhteliselt hästi. Advokatuur on võimeline nõuetekohaselt menetlema ja lahendama advokaatide suhtes esitatud kaebusi ning alustama menetlusi vajadusel ka omal algatusel. Advokatuuri kui organisatsiooni ja tema liikmete ühiseks huviks on see, et kõik liikmed järgiksid mitte üksnes seadusi, mis on advokaatide puhul elementaarne nõue, vaid ka kutse-eetikast tulenevaid käitumise standardeid.

Advokatuur on viimase kümne aasta jooksul väga kiiresti kasvanud, millega on loomulikult kaasnenud ka esitatavate kaebuste hulga suurenemine, mis aasta-aastalt lahendamist on vajanud. Kui aastal 2001 oli advokatuuris 415 liiget ning aukohus menetles 7 advokaadi suhtes esitatud kaebusi, siis 2010. aasta lõpus oli liikmeid 735 ning aukohus menetles 69 kaebust 46 advokaadi suhtes, neist 33 korral algatati aukohtumenetlus.

Perioodil 2001 - 2010 on aukohus muuhulgas teinud ka 5 advokatuurist väljaheitmise otsust, millest üks kohtu poolt küll tühistati ja hiljem asendati kutsetegevuse tähtajalise peatamisega.

Lisaks taolistele näidetele on olnud rida juhtumeid, kus advokaat on pärast järelevalvetegevuse alustamist ja juhatusega suhtlemist ise oma käitumist kriitiliselt hinnanud ning pidanud õigemaks paluda enda väljaarvamist advokatuuri liikmeskonna hulgast, ilma et selleks oleks vaja läbida järelevalvemenetlus. Need juhtumid ei pruugi kajastuda aukohtu statistikas, kuid on osaks advokatuuri nö. isepuhastumise protsessis.

Analüüsides aukohtu ja juhatuse menetluste statistikat viimase ligi kümne aasta jooksul võib suure üldistusena tõdeda kahte tendentsi. Esiteks on suurenenud esitatavate kaebuste hulk, mis peegeldab ühelt poolt inimeste arenenud õigusteadlikkust võrreldes kümne aasta taguse ajaga ja teisalt võib viidata kaebuste veidi kergekäelisemale esitamisele. Võrdluseks sobib meenutada näiteks halduskohtutes tekkinud probleemi seoses vangide poolt massiliselt esitatavate kaebustega. Teiseks, vaatamata menetluste suurele hulgale, esineb raskeid rikkumisi siiski suhteliselt harva ning loomulikult kaasneb sellega asjakohane reaktsioon advokatuuri pädevatelt organitelt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et advokatuuri liikmeskond on aja jooksul muutunud ja muutub ka edaspidi. Uusi liikmeid tuleb juurde, vanu liikmeid aeg-ajalt lahkub. Viktor Kaasiku väljaarvamine advokatuurist tema avalduse alusel ei ole advokatuuri jaoks erakordne sündmus, vaid osa loomulikust protsessist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. July 2011, 07:56
Otsi:

Ava täpsem otsing