Ühetaoline maksusüsteem: vaesus, väiksus, korruptsioon

Nende, peamiselt postkommunistlike Ida-Euroopa ja mikroriikide analüüs näitab, et sellel on kolm peamist põhjust. Esiteks, mõned riigid on nii vaesed ja neil puudub kodumaine kapital, mistõttu on nad otsustanud maksemäärad kaotada, et meelitada välisinvestoreid. Teised riigid on nii väikesed ja ebaefektiivsed, et nad ei suudaks makse koguda, kui süsteem oleks astmeline. Lõpuks, osa riike on nii korrumpeerunud, et nad peavad pakkuma rikastele suurt maksusoodustust, et need üldse makse maksaksid.

Endised kommunistlikud Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Makedoonia, Rumeenia, Slovakkia ja Ukraina, mis kasutavad ühetaolist maksu, tunnevad puudust investeerimiskapitalist. Kas Euroopa Liidu lävel või just liitununa võistlevad nad otseste välisinvesteeringute tähelepanu pärast, kellele ühetaoline maks annab selge signaali: olete teretulnud, me ei varasta Teie raha ning võite kasumi endale jätta.
Arenenud riikidele, kellel on nii kapitali kui ka otsesed välisinvesteeringud, on ühetaoline maks vähem atraktiivne, raporteerib IMF. Nii ei olegi ükski arenenud riik, ega ka Hiina, ühetaolist maksu rakendanud.

Teised riigid, kes on ühetaolist maksu kasutanud, on väikesed või mikroriigid: Jamaica, Tuvalu, Grenada, Mauritius, Ida-Timor, Belize ja Seišellid. Ainuke erand on siin Paraguai, mis võttis ühetaolise maksu kasutusele 2010. aastal. Neis riikides räägib ühetaolise maksusüsteemi kasuks administratiivne lihtsus. Kui riik on nii väike, et ei suuda arendada tõhusat progressiivse maksu kogumist, on ühetaolisel maksul mõtet.
Lõpuks, kui riigi avalikud institutsioonid on oligarhide võimuses, kes on harjunud riigilt karistamatult varastama, võib ühetaoline maks olla ainus viis, kuidas jõukaid panna makse maksma. Nii sai Venemaast 2001. aastal esimene suurriik, kes rakendas ühetaolist tulumaksu13%. 2003. aastal läks sama teed Ukraina.

Soovimatu lahendus. Ei USA ega ükski teine arenenud riik ei kannata nende probleemide all (vähemal veel), seega pole selge, milleks on neile ühetaolist maksusüsteemi vaja. Riigi maksusüsteem peegeldab tema institutsionaalset võimekust, majandusolusid ja poliitilise võimu jaotust. Kui näiteks USA otsustaks saada esimeseks arenenud riigiks, kes eksperimenteerib ühetaolise maksuga, kinnitaks see kartusi, mis loodetavasti ei ole tõsi: et USA on laostunud, vajab meeleheitlikult välisinvesteeringuid, riiki juhib oligarhide eliit.
© Project Syndicate