Gasell: AirSmile täitis tühimiku kvaliteetse ventilatsioonipuhastuse turul

„Meie põhisuund on algusest peale olnud ventilatsioonisüsteemide, toitlustusasutuste rasvakanalite ja moodulkorstnate puhastamine. Pealtnäha lihtne töö, kuid objektidel käies mõistsime, et Eestis on see valdkond alles suhteliselt lapsekingades,“ räägib AirSmile’i juht Aivo Ader, lisades, et sageli ei teata sedagi, et sissepuhke- ja väljatõmbesüsteeme puhastatakse täiesti erinevate meetoditega ning milliseid filtreid ja kus tuleb kasutada.Eriti suur valukoht on suurköögid ja restoranid, kus lisaks puhta õhu probleemile on suureks ohuks tulekahju puhkemise võimalus ventilatsioonisüsteemidesse ladestunud rasva tõttu. On kööke, kus on juba aastakümneid piirnetud seadmete puhastamisel vaid köögikubu pesu ning ventilatsioonitorult tolmu pühkimisega. Läbi toru ei näe omanikud, töötajad, haldusjuhid ega päästeametnikud, mis olukorras on köögi väljatõmbekanalid ning seetõttu võib olla olukord olla väga tuleohtlik. AirSmile’i markantseim näide on olnud võtta ühe Eesti söögikoha ventilatsioonist välja üle 100 liitri rasva, sealjuures oli toru pikkuseks kõigest seitse meetrit.Enne töö vastuvõtmist vaatavad AirSmile’i spetsialistid alati objekti üle ning teevad esialgse hinnapakkumise. „Projektide järgi meie hinnangut ei anna, kuna joonistelt ei näe ligipääsu võimalust ja pahatihti ei vasta joonised tegelikkusele. Reeglina näeme kohapeal läbi kaamerate, milline on hetkeolukord kanalites ning kui pikalt on torusid varasemalt puhastatud. Tuleb ette ka kööke, kus ei olegi võimalik puhastust teostada, kuna ehitaja ja ventilatsiooni paigaldaja ei ole mõelnud puhastusele.“Ideaalis peaks suurema töökoormusega (6–12 h/päevas) köögi ventilatsioonisüsteeme puhastama kaks korda aastas, sest see hoiab ära süttimisvõimaluse ja suure rasva ladestumise ventilatsioonikanalisse.

Ventilatsioonisüsteemi ülesanne on toimetada värsket ja puhast õhku ruumidesse ning juhtida kasutatud õhk majast välja. Korralik ventilatsioon, jahutus ja küte tagab õige sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse ning aitab inimestel hoida end värske, puhanu ja tervemana.„Kahjuks on sageli hullus olukorras ka näiteks vanades majades asuvad lasteaiad ja koolid, mille hooldamiseks pole omavalitsustel piisavalt ressurssi. Oleme lasteaedade õhušahtidest avastanud tervisele kahjulikke baktereid, viiruseid ja hallitusseeni. Tolmune, pime ja niiske keskkond torudes on neile ja väga paljudele teistele ohtlikele allergeenidele väga hea kasvupinnas,“ ütleb Ader.Ventilatsioonikanalite sisepind on arvutuste järgi umbes 10% ruumi põrandapinnast. Kui põrandaid puhastatakse vähemalt kord nädalas, siis ventilatsioonitoru, mille eesmärk on tuua meile elutähtsat värsket õhku, on paljudel juhtudel puhastamata kogu hoone kasutusaja. Ventilatsiooni puhastamine toimub mehaaniliste harjastega. Harjased liiguvad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, tänu millele puhastub torustik efektiivselt. Saasta täielikuks eemaldamiseks kanalist kasutatakse tormi-iiliga sarnanevat õhuvoogu tekitavat alarõhuseadet, mis on varustatud peen- või mikrofiltriga.Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel võib tekkida majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mis võivad viia hoone lammutamiseni. Maja aga saame ehitada uue, kuid hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel võime haigestuda ja uut tervist osta ei saa.Aivo Aderi sõnul on tal suur rõõm, et päästeamet teeb täna suurepärast tööd inimeste teadlikkuse tõstmiseks ning kuigi on veel selliseid ettevõtteid, kes enne päästeameti ettekirjutust puhastustöid ette ei torma võtma, on olukord tunduvalt parem kui viis aastat tagasi.AirSmile’i kliendid on enamasti eraisikud, suurfirmad, haldus- ja hooldusfirmad ning tööstused nii Eestis kui ka Soomes. Täna ollakse jalga ukse vahele saamas ka Rootsis. Ettevõtte käive on alates algusaastast 2011 tõusnud iga aastaga, järk-järgult on juurde võetud ka töötajaid ning pidevalt uuendatakse seadmeparki, et olla konkurentsivõimelisem ja pakkuda paremat teenust. www.airsmile.ee