Eesti trükikojad siplevad ebavõrdses konkurentsis

Ka ASi Pajo tegevjuht Karmen Vesselov mainis ekspordi kasvu pidurdumise ühe põhjusena lõunanaabrite trükitööstuste kiiret kasvu, millele annavad hoogu sealsed investeeringutoetused. Vesselov tõi veel mõne põhjuse. “Mõned ettevõtted on saavutanud pärast investeeringuid stabiilsuse, töötades endale sobival võimsusel, teiste puhul võib olla tegu sihtriikide majandusest tulenevate mõjudega,” kirjeldas Vesselov.

Pajo käibest moodustab eksport kaks kolmandikku, palju läheb piiri taha perioodikat, aga ka liimköites raamatuid ja õpikuid. Peamised sihtturud on Soome ja Norra. Järgmisel aastal on plaanis suurendada nii ekspordi osakaalu kui ka käivet siseturul. “Päris uusi turge silmapiiril pole, kuid senisest enam plaanime leida kliente Rootsis, Norras ja Taanis. Tänu EASi ekspordibuldooseri projektile oleme saanud neis riikides väärtuslikke kontakte,” rääkis Vesselov.

Trükikojad ühiselt piiri taga konkureerimas

Mait Sõõrde meelest päästaks Eesti trükkalid ekspordi langusest nii tuleval aastal avanev EASi tööstusettevõtete arenguprogramm, trükiliidu töö ekspordi edendamisel kui ka trükikodade koostöö. “Trükikodade omavaheline allhange on muutunud igapäevaseks. Kõiki töid, mis turgudel võidetakse, ei pruugi alati olla endal mõistlik valmis teha. Selleks on pea igal trükikojal välja kujunenud omad koostööpartnerid, keda saab usaldada ja kes erinevates olukordades abiks on,” tutvustas Sõõrde ja lisas, et ka Folger on alltöövõtja mitmele suurele eksportöörile. “Tihti liigub üks tellimus enne valmis saamist läbi mitme trükikoja ja selles ei ole midagi iseäralikku. Oluline on välisturgudelt raha ära tuua.”

Tänavu on Folger Art teinud olulisi investeeringuid pakendi tootmise seadmetesse, et suurendada pakendite eksporti. “Meie uus pakendiüksus alustab täisvõimsusega tööd 2016 kevadel. Esialgu eriti uusi sihtturge aga plaaninud ei ole, kuna näeme piisavalt potentsiaali olemasolevatel turgudel,” rääkis Sõõrde, kelle juhitav ettevõte ekspordib praegu peamiselt Soome, vähemal määral Rootsi ning peamiselt reklaame ja tarbetrükiseid.

“Eksportida on alati mõistlik suurema lisandväärtusega tooteid. Vähe määritud ja vähe kortsutatud paberi vedu ühest Euroopa riigist teise ja tagasi ei ole majanduslikult eriti mõistlik ja kasulik,” nentis Sõõrde.

Mis võiks olla Eesti trükikodade konkurentsieelis ekspordis?

Mait Sõõrde leiab, et konkurentsieelist oleks palju tahta. “Juba ainuüksi võrdsetel tingimustel naaberriikidega eksporditurgudel konkureerimine kasvataks Eesti eksporti. Praeguse seisuga julgen väita, et Eesti trükitööstuses on üht-teist muutunud ja muutumas,” mainis Sõõrde.