Edetabel: kes võidavad dividendi maksulangusest?

Äripäev reastas 182 ettevõtet, mis on aastate jooksul kogunud jaotamata kasumit üle 10 miljoni euro. Need on ettevõtted, kel on enim potentsiaali võita keskerakondlasest peaministri Jüri Ratase juhitava valitsuse plaanist langetada regulaarsete dividendimaksjate tulumaksumäära 20% pealt 14%-le (vaata edetabelit loo lõpus).

Konks on aga selles, et maksumäära langetamisest võidavad ainult need, kes on võtnud dividende välja kolmel järjestikul aastal. 182 ettevõttest on selliseid 76. Nende maksumäär langeb hoobilt 14 protsendile.

Valitsuse plaan on aga pakkuda präänikut ja meelitada püsivaid väljamakseid tegema ka neid, kes seda seni pole teinud, ehk meie tabelis ülejäänut 106 ettevõtet. Seeläbi loodab valitsus, et ühteaegu tasandab muudatus nii dividendimaksu languse puudujäägi kui ka toob juba ülejärgmisel aastal riigile tulu 107 miljonit eurot.

Ka If P&C Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss märkis, et nende kindlustusseltsi kapitalivajadus on seotud ennekõike seaduse nõuete täitmisega. Kuna dividendi maksumäära langetamine on seni veel üksnes idee, ei näe ettevõte praegu vajadust seda rohkem kommenteeridagi.

Millest tekkis idee dividendide maksumäära alandada?

Arutelu sellest, et Eesti jääb oma lähinaabritele maksude poolest konkurentsis alla, on käinud juba ammu.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on kõlanud ka ettepanekuid, et Eesti peaks oma praegusest süsteemist sootuks loobuma ja minema üle traditsioonilisele kasumi maksustamisele. “Ühest küljest oleks see tõepoolest konkurentsitingimusi parandanud, kuid siiski on arvestatav osa ärist huvitatud ka meie iseärasuse säilitamisest, mistõttu nendele oleks see ehk liiga suur löök,” rääkis Jego­rov. “Kui meenutada arvukaid küsitlusi, siis üle kolmveerandi äridest on alati väljendanud arvamust stiilis “käed eemale ettevõtte tulumaksust”,” lisas ta.

Seetõttu tuligi tema sõnul otsida võimalusi, kuidas säilitada Eesti tulumaksu praegune võlu ja samal ajal pakkuda konkurentsivõimelisi võimalusi neile, kes soovivad kasumit iga aasta jagada.

Kahte suunda kombineerides hakkaski Jegorovi sõnul kujunema ettepanek langetada regulaarsete dividendimaksjate maksumäära. “See, kellel on vaja kasumit tuleviku tarbeks hoida, ei hooli tulumaksu määrast, aga see, kes ei hooli edasilükkamisest, tahaks soodsamat maksumäära. Seda edukat kombinatsiooni uus süsteem pakubki,” selgitas Jegorov.

Dividendi maksumäära alandamise idee tuli Jegorovi sõnul esimest korda teemaks umbes kaks aastat tagasi. Selle pakkusid välja nii poliitikud kui ka maksueksperdid. “Rahvusvahelist äri nõustavad eksperdid nägid selles kohe potentsiaali. Praegune rahandusminister tundis selle mõtte vastu huvi, aga siis kadus idee n-ö radarilt mõneks ajaks, et järsku ilmuda uuesti ministri suust oluliselt edasiarendatuna. Nii et ju siis käis kõva mõttetöö kuskil edasi,” ütles Jegorov. Tema sõnul on aga huvitav see, et endist peaministrit nõustanud majandusarengu töögrupp jõudis samale ettepanekule.

Jegorov lisas, et paljudel rahvusvahelistel kontsernidel, kel on tütaräriühing igas Balti riigis, tekib kasum Eestis, et maksukoormust minimeerida. “Kui aga kasumit on juba piisavalt, suunatakse see meie lähinaabrite juurde,” rääkis ta. Seetõttu tulebki luua keskkond, kus kasumi jaotamine oleks atraktiivne.

Enim jaotamata kasumit kogunud ettevõtted

Äripäev reastas 182 ettevõtet, kes on kogunud jaotamata kasumit vähemalt 10 miljonit eurot. Viimases lahtris on märgitud, mitu korda on need ettevõtted viimase kolme aasta ehk 2013-2015 dividende maksnud. Tasub silmas pidada, et kui tabelis on märgitud, et ettevõte on kolme aasta jooksul võtnud dividende välja kahel aastal, ei pruugi need aastad olla järjestikused. Nimelt võidavad maksumäära langetamisest ainult need, kes on võtnud dividende välja kolmel aastal järjest.