Eesti Wabariigi võlakirjade tasumisküsimus venib

1927. aastal emiteeris Eesti riik laenuobligatsioone 700 000 naelsterlingi ja 4 miljoni dollari väärtuses. Laenuobligatsioonide intress oli seitse protsenti ja nende lunastamistähtajaks 1967. aasta. Võlausaldajaid esindav Londoni advokaat J. S. Allan on juba aastaid oodanud Eesti riigi otsust: kas võlakirju hakatakse hüvitama või mitte.

Eesti Panga ekspresident Siim Kallas meenutab, et kullaläbirääkimiste aegu olid üheks kõneaineks ka vastastikused nõudmised. Algul soovisid inglased, kelle nõudmised Eesti Wabariigi vastu olevat seitsme miljoni naela ringis, nende hüvitamist kogumahus.

Ent kuna inglise seadused ei luba Eesti Vabariigi kodanikel enne-sõjaaegseid laene tagasi tuua, siis leppisid pooled kokku, et valitsused ei tegele kodanike vastastikuste nõudmistega.

Enne seda soovis aga rahandusministeerium, et välisministeerium täpsustaks, kui palju pöördumisi võlakirjade hüvitamisküsimuses on olnud.

Üks asi on hüvitamisele kuuluv absoluutsumma, mis koos intressidega oleks 242 miljonit krooni, teine asi see summa, mille hüvitamist tegelikult oodatakse.

Välisminister Toomas Hendrik Ilves väitis teisipäeval, et ei tea küsimuse võimalikest lahendussuundade otsimisest midagi ning seda tuleb pärida rahandusministrilt.

Justiitsministeeriumilt ootab Opmann juriidilist seisukohavõttu, kuna lepingust tulenevate lisaklauslite järgi lõppes tagasimaksu tähtaeg 40 aastat peale tagasimaksu algusaega, seega 1996. a 1. mail.

Võlakirjade hüvitamisel on Eesti Panga president Vahur Kraft avastanud veel ühe nüansi, mis ettevõtmise komplitseerituks teeb. Nimelt hüvitas Eesti Wabariik umbes kuuendiku võlakirjadest ennetähtaegselt 1939. aastal. 1940. aastal jäi ettevõtmine katki, kuid juba hüvitatud võlakirjad läksid mingitel andmetel uuesti ringlusse ja ootavad täna topeltlunastamist.

«Nii et see on ülimalt keeruline küsimus,» ei näe rahandusminister Opmann kiiret ja selget lahendust.