Kauplemise passiivsus viib börsil aktsiate hinnad alla

11. veebruar 1998, 00:00

Hansapank, Tallinna Pank ja Forekspank on välja tulnud ideega avalikustada majandusnäitajad kord kolme kuu tagant. Selle sammuga kaasneb reaalne börsi väljasuremise oht.

Statistika osutab, et käibe langusega käib kaasas ka hindade langus. Börsi passi-veerimise mängus muul juhul võitjaid pole, kui just ot-se langusele ei mängi: lik-videerides kogu väärtpaberiportfelli või veelgi enam -- hoides väärtpaberites lausa lühikest positsiooni. Aga niisugune strateegia on pankade jaoks kaunis riskantne mäng, kusjuures pikka aega on sellistes tingimustes edukalt mängida võimatu. Käibe langusega on teenitud maakleritasud niigi vähenenud ja väheneksid veelgi.

Mis annab alust arvata, et börsikäibe languse ja börsiindeksite languse vahel valitseb seos? Esimene põhjus on ilmne. Oletame, et kaubeldav pakett on 1000 aktsiat. Ühel juhul maksab aktsia 100 krooni, teisel juhul 200 krooni. Ehkki kaubeldakse sama arv aktsiaid, on tehingu kroonikäive kord 100 000, kord 200 000 krooni. Kaks korda erinevad on ka maakleritasud. Et börsibuumi aegseid (krooni)käibeid enam korrata ei õnnestu, selle peamiseks põhjuseks on hindade langus.

Hindade languse on võimalik kroonikäibest elimineerida, kui loeme käibeks kaubeldud aktsiate arvu, arvukäibe. Sama tulemuse saame, kui korrigeerime kroonikäivet turukapitalisatsiooni muuduga (võrreldav turu üldindeksi muuduga).

Osutub, et ka taandatud käibe ja hindade vahel valitseb seos, aga see seaduspärasus on puhtstatistiline. Kui kauplemise aktiivsus langeb nt 500 aktsialt 300 aktsiale päevas, siis on sellega kaasnenud ka aktsia enda hinna langus. See on veidi üllatav, sest kauplemise aktiivsusel ei tohiks aktsiate hindadele mõju olla, vähemalt teoreetiliselt. Kuid Tallinna börsi näitel on kauplemise aktiivsuse ja hinnataseme vahel küllalt tugev seos. Graafiliselt illustreerib statistilist seaduspärasust selle aasta börsistatistika. Kui üksikud päevad välja arvata, on kauplemise aktiivsus järjekindlalt vähenenud. ÄP indeksi graafik aimab langevat tehinguaktiivsuse mustrit üsna hästi järele.

Põhjusi sellele nähtusele tuleb otsida investorite huvipuudusest börsi ja aktsiate vastu. Kui aktsiate vastu puudub huvi, siis pole käivet. Kui aktsiaid ei osteta, ei saa ka aktsiate hinnad tõusta.

Börsi madala aktiivsuse taga võib peituda veelgi ohte. Et pankade kui peamiste väärtpaberivahendajate maakleritasud kipuvad kokku kuivama, võib tekkida kiusatus tõsta vahendustasu. Praegu on keskmise suurusega tehingute (üle 20 000 krooni) maakleritasu keskeltläbi 0,5%, aga mitte alati pole see nii madal olnud. Börsibuum lubas maakleritasusid alandada. Tahaks väga loota, et pangad ei lähe maakleritasu-de suurendamise teed, täpselt samuti nagu loodan, et nad ei jäta investoreid infoblokaadi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing