Kui petta, siis petta

Võltsitud garantiikirjaga tehtud viljamüügitehingutega suutis kelm petta nii aktsiaseltsi, kelle nimel vilja ostis, osaühinguid ja talunikke, kes vilja müüsid, autofirmat, kes väljapetetud vilja vedas vilja vedas, kui telefonifirmat, kellelt kasutada saadud numbri eest ta maksmata jättis.

Mees, kes kasutas võltsitud garantiikirja ja passi, ostis vilja nii Ida-Virumaalt, Jõgeva-, Pärnu-, Harju- ja Viljandimaalt. Kokku on selles petmisloos 10 kuriteoepisoodi.

Ida Virumaal müüs TÜ Lactis petturile vilja 11. oktoobril 1996 koguni kahe ostu-müügilepinguga ja kahel korral. Rahasumma, mille ta AS Kajar nimel maksma pidi, oli vastavalt 24 000 ja 29 000 krooni.

Vilja veoks tellis pettur ASist EMV MTO veoauto. Ida-Virumaalt peale võeti koorem peale, hiljem laeti see maha, et viljale ostja leida. Ajalehekuulutuse kaudu leidis pettur inimese, kes soovis vahetada sõiduauto vilja vastu. Lepiti kokku, et vili viiakse OÜ Reinpaul nimel Rakvere piiritusetehasesse, pärast seda tehingut vormistati Audi kolmanda isiku nimele.

Tavaliselt tegutses kelm lihtsamalt. ASi Kajar nimel kokku ostetud vili veeti ja müüdi sellesama aktsiaseltsi nimel. Summad, millega viljamüüjad petta said, olid 3000 --52 000 krooni.

Viimast korda pettis mees vilja välja 21. oktoobril, seega 10 päeva hiljem, kui ta esimese pettusega hakkama sai. Edasi tegutseda olnuks ohtlik, kuna siis sai täis maksetähtaeg TÜle Lactis ja asi võinuks avalikuks tulla.

Viljamüüjad aga ei kontrollinud ostja tausta. Seda tegi firma, kes juba kuuendat korda auto kasutada andis, aga tasu polnud veel saanud. Tartus asuv AS Kajar vastas aga järelepärimisele, et neile saadetud andmed on õigustühised ja seetõttu ASile EMV MTO teenuste eest ei tasuta. Raha, umbes 16 000 krooni, on saamata tänaseni.

Mobiiltelefoni number aga, mille pettur petetuile jättis, oli EMTst valedokumentidega välja petetud. Loomulikult jättis pettur maksmata ka selle eest.