SKT kasv paistab väljast veel suurem

Eesti 1997. aasta majanduskasv täitis ka julged prognoosid. Eesti Panga esialgsetel andmetel suurenes SKT eelmisel aastal 9% ja moodustas 63 mld krooni. Sellega ületas SKT kasv Eesti Panga endagi novembris tehtud prognoosi, +7%, mis on kirjutatud IMFi majanduspoliitika memorandumisse.

1993. aastal, mis on sisemajanduse kogutoodangu arvutamise algusaasta, oli SKT 21,9 mld krooni. Seega oleme nelja aastaga saavutanud tegeliku kasvu ja inflatsiooni koostöös 2,9 korda suuremad arvud.

Tegelikku kasvu määrata pole lihtne, ja nii on eri arvutajad saanud erinevaid tulemusi. 1995. aasta majanduskasvu hindamisel jäid statistikaamet ja Eesti Pank isegi vastandlikele seisukohtadele: statistikaameti järgi oli tegu majanduslangusega, EP väitel aga hoopis tõusuga. SKT numbreid silutakse ka tagantjärele, täielikumate andmete laekumisel. Nii tuleks hiljem silutud numbrite järgi nelja aasta (1994--1997) tegelikuks majanduskasvuks ca 16%: 1996 ja 1997 olid kasvuaastad, 1995 oli vaidlusalune ja 1994 langusaasta. Olgu lisatud, et SKT arvutatakse vähemalt kolmel eri meetodil ja need ei pruugi anda sarnaseid tulemusi.

Majanduskasvu hindamisel on tähtis, kas inimesed tunnetavad elu paranemist või mitte. Eesti piires ei tunnetata muutusi nii hästi kui välissuhtluses. Et krooni ja marga vahetuskurss on fikseeritud, paistavad majanduskasvuga seotud asjad Eestist ja Saksamaalt hoopis erinevalt. Kui eestlane vaeb Eesti majanduskasvu, siis saab ta +16%. Kui seda teeb sakslane, siis saab ta tulemuseks 2,9 korda ehk 190%. Sest tema jaoks on iga inflatsioonist põhjustatud kaheksa kasvukrooni sama kõvad kui Saksa mark. Võib-olla seepärast paistabki Eesti edu suurem just välismaalt.

Ilmselt on tõde kusagil vahepeal, ehkki lähemal 16%le kui 190 %le. Põhjus on selles, et kogu sisemajanduse kogutoodangut, 63 mld krooni, pole võimalik markadeks vahetada -- niipalju neid Eesti Pangas pole. Keskmine eestlane elab ikkagi Eestis ja kulutab oma raha siin. Ent välismaal reisides saab ta SKT absoluutkasvust täies ulatuses kasu. Ja reisimisvõimalused on avardunud. Rublaaja lõpus keskmisel eestlasel välismaale asja polnud -- vaesus ei lubanud.

Ent välisreiski on vaid importkaup, mida keskmine eestlane suudab nüüd enam tarbida. Siit jõuame inflatsioonist paisutatud SKT negatiivse mõjuni. Mis hea kodanikule, on negatiivne makromajanduse seisukohalt: importkaup, sh välismaareisid, suurendavad väliskaubanduse puudujääki. Seega peab Eesti leidma parima suhte säästmise ja tarbimise vahel, ja ses suunas on riik esimesed sammud astunud.