Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eluasemeturu lõpuni 21 kuud

17. märts 1998, 00:00

Aastast 2000 ei saa ehitise või selle osaga notariaalseid tehinguid teha juhul, kui kui hoonealune maa on erastamata, näeb ette eelmise aasta alguses vastu võetud omandireformiga seotud õigusaktide muutmise seadus.

Hoonealune maa on erastamata aga pea kõigi korteritehingute puhul, mida möödunud aastal oli kokku üle paarikümne tuhande.

On kriisisituatsioon, inimesed ei ole veel endale teadvustanud, mis tegelikult juhtub, kui korteriomandi seadmisega valmis ei jõuta, märgib Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viies.

«Korterit ei saa enam osta ega müüa, kuid seda ei saa ka pärandada, pantida ja laenu tagatiseks anda,» viitab Viies olukorra tõsidusele. Ta lisab, et maa erastamiseks ei ole korteriühistu loomine tingimata vajalik, kuid see on soovitatav.

Õismäe üheksakorruselise paneelmaja elanik Anna-Liis Tähe ütleb irooniliselt, et tema ei ole sellisest jaburdusest kuulnudki. «Ega meie maja puhul saagi midagi ette võtta, venelased ei taha mingist korteriühistu moodustamisest või maa erastamisest kuuldagi,» ütleb Tähe.

Ta lisab, et nende majas puudub see entusiastlik inimene, kes korteriühistu moodustamise või maa erastamise enda peale võtaks.

Samas trepikojas elav Eduard Tui tunnistab, et põhimõtteliselt ei ole neil korteriühistu moodustamise ja maa erastamise vastu midagi, sest siis väheneksid halduskulud.

Elanik Ivo Kiiver ütleb end olevat seadusest küll teadlik, kuid ei mõista, milleks selline jama välja mõeldi. Tema sõnul on korteriühistute moodustamine ja maa erastamine vajalik, kuid tegelikus elus raskesti teostatav. «Ainult eestlased tunnevad asja vastu huvi. Venelastel on ükskõik,» räägib ta.

Küsimusele, mis saab aastal 2000, vastab ta: «Õnneks vormistasin kohe korteri poja nimele ja pärandada pole vaja.»

ASi Tõnisson Kinnisvara peamaakler Raul Reino tunnistab, et tema kui kinnisvarafirma töötaja mõistab suurepäraselt olukorra tõsidust, kuid midagi ette võtta kohe ikkagi ei saa.

«Kolisin Sauel asuvasse paneelmajja kolm kuud tagasi. Kui ma hakkan homsest korteriühistut moodustama, on elanike reaktsioon umbes selline, et nüüd tuli üks kinnisvarategelane ja kindlasti moodustab ta korteriühistut kasu saamise eesmärgil.

Kurb on see, et inimesed ei ole endale selgeks teinud, mida tulevik neile toob või milleks on korteriühistu vajalik, lausub Reino.

Tallinnas ei ole korteriomandi seadmisega veel alustatudki ja Tartus on kinnistusametisse jõudnud vaid viis maja. Eestis on 600 000 korterit ja aega nende kinnistamiseks on jäänud vaid poolteist aastat.

«On ilmne, et tõeline paanika alles algab,» ennustab Eesti põllumajandusülikooli maamajandusprofessor Madis Kaing. Riigil on kombeks tähtaegu pikendada, kuid sellele loota küll ei tasu, lisab ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju võtab asja kergemini. Kui kohe midagi ei muutu, on vallasasja võõrandamise lõpptähtaja pikendamine tema sõnul täiesti reaalne.

Reino lisab, et kui tähtaega ei pikendata, peavad paljud kinnisvarafirmad uksed sulgema või minema üle ainult kinnisvara vahendamisele. Reino prognoosib, et tähtaja pikendamata jätmisel tõusevad kinnisvarahinnad kuni viis korda.

Viies lubab omandireformiameti juurde palgata kohe inimesed, kes hakkavad tegelema ainult korteriomandi seadmise küsimusega ehk majaaluse maa erastamisega. Ka peavad nad hakkama avaldama survet omavalitsustele, kes praegu korteriomandi seadmisest rahapuudusel kuuldagi ei taha.

Tartumaa omavalitsuste liidu esimehe Aivar Soopi sõnul ei ole korteriomandi seadmiseks raha ja riik ei olegi ette näinud, kust see raha tulema peab. «Kui võetakse vastu seadus, tuleks endale ka selgeks teha ülesanded ja kohustused, mis sellega kaasas käivad,» on Soop kriitiline.

Valgamaa omavalitsuste liidu esimehe Riho Raave sõnul on omavalitsustel tööd niigi palju ja korteriomandi seadmine on esialgu jäänud täiesti tagaplaanile. Raave ütleb, et tähtaja pikendamine on hädavajalik.

Korteriomandi seadmisel on probleemiks krundi moodustamine paneelmaja juurde, milleks võiks algatus tulla korteriühistute poolt. Maad saab erastada kas plaanimaterjali alusel või krunt üle mõõtes.

Seaduse järgi peavad elanikud, kelle majas on vähem kui kakskümmend neli korterit, maa välja ostma. Kui majas on rohkem kui 24 korterit, saavad elanikud maa tasuta.

Reino sõnul ei saa arvatavasti keegi aru, miks piir jookseb just kahekümne nelja korteri pealt. «Ju see ametnik, kes selle numbri välja käis, lähtus isiklikest huvidest,» ei oska Reino muud põhjendust tuua.

Möödunudreedesel Tallinna linnavalitsuse istungil arutati erakorralise punktina korteriomandi seadmist. Omandireformiameti juhatajale Vladimir Viiesele anti volitused, mille kohaselt saab ta hakata korraldama korteriomandi seadmist Tallinnas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing