Igasugusest põrandast on võimalik põrand teha

Põrandakatte edukaks paigalduseks tuleb jälgida, kas aluspõrand on puhas, sile, jäik ning püsivalt kuiv. Kõige suuremaid ja tihti alles pärast põranda valmimist ilmnevaid probleeme põhjustab aluspinna ülemäärane niiskus, mis võib tuleneda hüdroisolatsiooni puudumisest põranda all või ehitusniiskusest, mis pole aluspõrandast välja kuivanud (betoonpõrandad).

Uute betoonpõrandate puhul tuleb jälgida, kas betoon või selle tsementmördist tasanduskiht on jõudnud kuivada. Betooni kuivamisaeg võib olla väga pikk. Tööde kiirendamiseks võib olla otstarbekas teha betooni pinnale niiskusisolatsioon. Samuti peab betoonpõrandate puhul silmas pidama, kas betooni või tasanduskihi pind on piisavalt tugev ja ei tolma.

Vanade betoonpõrandate juures tuleb jälgida, kas betoon ja tasanduskiht tolmavad või on niisked, kas on piisavalt tugevad ja tasased või leidub pragusid.

Kui betoonpõrand on kaetud kivi- või keraamiliste plaatidega, siis peaks kontrollima plaatide kinnitust. Enamasti piisab plaatidele õhukese peentasanduskihi tegemisest.

Põranda tegemisel võib saada probleemiks ka vana puitpõrand -- laudpõrand, puitlaastplaatpõrand, puitkiudplaatpõrand või parkett (klip-, laud- või täisparkett).

Laudpõrandaid vaevavad vuugid, vetrumine, naksumine ja naelapead. Üldjuhul tuleb laudpõrandad rullmaterjalide paigaldamise eel katta sileda plaatmaterjaliga, tasandades eelnevalt aluspõranda.

Parkettpõrandate hädadeks on vuugid, ebatasasus ja naksumine. Üldjuhul peab ka vana parkettpõranda katma plaatmaterjaliga, mille alla pannakse pehmenduseks nt pehme puitkiudplaat.

Värskelt ehitatud puitpõrandad pole jõudnud veel oma lõplikku kuju võtta. Seetõttu tuleb nendega toimida nii nagu vanemate puitpõrandategagi -- katta plaatmaterjaliga.

Vanale põrandakattele (PVC, reliin, linoleum jmt) võib uue katte vahetult peale kleepida, kui vana kate on sile ja kinni liimitud kogu ulatuses. Kui need tingimused pole täidetud, tuleb vana põrandakate igal juhul eemaldada.

Uut põrandakatet on soovitav asuda paigaldama alles pärast põhjalikku tutvumist paigaldustehnoloogiaga.

Professionaalse põrandakattepaigaldaja teenuse kasutamine tagab, et väärtuslik põrandakate näeb hea välja paljude aastate jooksul.

Eesti viimase aja kahe suurema jala-käijate silla projektide kohta on väga erinevaid arvamusi. Võru linnapea Harri Treial põhjendab Roosisaare sillaehituskonkursil odavama puitsilla kõrvalejätmist 6. märtsi Äripäevas: «Puitsild pole rentaabel, selle eluiga on paarkümmend aastat.» Selline teadmatus on üsna laialdane.

Vaatamata sellele, et Eesti on metsariik, on teadmised kohalikust materjalist puidust üldiselt puudulikud. Mis puutub ehituskonkurssidesse, siis 20. sajandi lõpus ei hakkaks ükski spetsialist nii vähe vastu pidavat silda üldse projekteerimagi. Ka teras võiks sama kiiresti läbi roostetada, kui teda korrosiooni eest korralikult ei kaitstaks.

Eestis kasutatav CCA-immuti võimaldab puidule tagada vähemalt 50--70aastase ja pikemagi eluea. Norras nõutakse sildadele vähemalt 100aastast vastupidavust ning puitsildade puhul tagatakse see kreosootimmutiga (kreosoot on söe ja tõrva baasil valmistatud puidu impregneerimisvahend).

Tasub mõelda ka sellele, kas näiteks 50 aasta pärast samas kohas samasugust silda enam vaja ongi. Olgu selle näiteks kasvõi kitsaks jäänud Kärevere sild Tallinna--Tartu maanteel. Renoveerimine ja ka lammutamine on puitkonstruktsioonide puhul tunduvalt lihtsam.

Puitsildade puhul nimetatakse silla vähest kasutusiga, tule- ja vandalismiohtu. Puitkonstruktsioonide projekteerimisel tehakse ka tulekindluse kontroll, arvestades puidu põlemiskiirust ja vastavat reaalset koormust. Nõnda tagatakse puidu nõutav 30-, 60- või 90minutiline vastupidavus tulekahju korral. Veel ei ole laiemalt teada, et tänapäeval peidetakse terasplaat puitelemendi sisse, et tagada hoopis tema tulepüsivus.

Väikesed kasutuskulud ning madal hind olid märgitud Roosisaare silla pakkumiste hindamise kriteeriumiteks. Lõpptulemuseks valis Võru ikkagi kalli, 3--3,5 mln kr maksva silla, kuigi konkursi eeltingimuseks oli odavus. Kui linn tahtis oma arhitektuuri rikastada atraktiivse elemendiga, siis sellisena oleks tulnud ka ehituskonkurss välja kuulutada.

Muret teeb ka Pärnu tulevane 63meetrine jalakäijate vantsild. Pärnu linna eelarves on Sauga silla ehituseks arvestatud 1,5 mln kr, mis peab olema ehituse ja projekteerimise käibemaksuga koondhind. Pärnu raskeid geodeetilisi tingimusi arvestades peab see sisaldama ka vaivundamente.

Täpselt linna eelarvega sobiva hinna pakkus kohalik firma AS Laarmann & CO, kelle konkurendid kalkuleerisid tunduvalt kõrgemaid hindu. Pakutud lahendusi ei avalikustatud enne konkursi lõppu. Projekteerijana EMV pakkumises osalev AS Resand saatis oma lahenduse ka teistele ja ASi Via Pont lahendusi võib näha Internetis.

Pakkumiste avamisel selgus, et vähemalt kolm silla varianti ei vasta arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste nõudele projekteerida vantsild pülooni asukohaga Vana-Sauga poolsel jõekaldal. Üks ei pakkunud vantsilda, teistel ei asunud püloon (silla post) jõe kaldal.

Ühe alternatiivina on pakutud ehitada Sauga sild liimpuidust kandetaladel. Esimese suureavalise kaasaegse puitsilla vastu tunnevad huvi nii Põhjamaade puitsillaprojektis Nordic Timber Bridge Project osalevad teadlased kui ka TTÜ puit- ja plastkonstruktsioonide õppetool.