GKO-rong peagi minekul

Börsikrahh on möödas. Koos sellega on kadunud nii paljude inimeste säästud kui ka usk kiire rikastumise võimalikkusesse. Vabu vahendeid paigutatakse pangadeposiitidesse, mis hetkel pakuvad esmaklassilist tulusust suurusjärgus 11%. Kuid kas deposiit on ikka parim viis oma vara ohutuks paigutamiseks?

Kindlasti ohutuim, kui te ei usu jutte krooni devalveerimisest ning peate Eesti panku usaldusväärseteks, vaevalt aga tulusaim viis. Jätame kõrvale aktsiad, mille tulu pole kunagi tagatud, räägime kindla tulususega instrumentidest -- võlakirjadest. Kuressaare linna kolmekuised 18,5% võlakirjad või Kalevi veebruaris emiteeritud 16% võlakohustused läksid kui soojad saiad. Nende puuduseks on aga lühike tähtaeg. Kolme kuu pärast oma raha enam 18%ga ei investeeri. Eesti turul pole paraku võimalust pikaajalisteks fikseeritud tulumääraga paigutusteks, seetõttu heidame pilgu Vene võlakirjadele -- GKOdele.

Ammu on möödas ajad, mil riigilaenu levitati poolsunduslikult. Möödas on ka ajad, mil samu pabereid kleebiti seintele. Kaasaegsete instrumentide -- lühiajaliste riigivõlakirjade turg on viieaastane ning neid peetakse üheks paremaks rahapaigutamise vahendiks. Fikseeritud tulusus, hea likviidsus, riigi garantii ja eri tähtaegadega emissioonide suur arv muudavad nad investoritele ahvatlevateks. Ning paar aastat tagasi täienes riiklike võlakirjade pere munitsipaal- ja vabariiklike emissioonidega, mille tulusus ületab riigivõlakirjade oma.

Viimase kolme aastaga on GKO tulusus pidevalt langenud ning 1997. a sügisel õnnestus rahandusministeeriumil viia see rublavääringus 20%ni . Siis algas kriis ning kaitsmaks rublat halvema eest pidi keskpank tõstma intressid jaanuaris 42%ni. Välisinvestoritele oli see ülisoodus, investeeringute maht suurenes, oht rublale möödus ning keskpank alandas intressid 39%ni. See ei jahutanud investoreid kuigivõrd. Veebruari lõpus alandati intresse 36%ni, kuid ka sel tasemel toimub aktiivne ostmine, sest 36% rublavääringus on pea 20% dollarivääringus ning kust leiab veel sellist fikseeritud tulu? Keskpank mõistab seda hästi ning viimaste andmete kohaselt kavatseb lähiajal alandada intresse 28%ni ning aasta lõpuks 15%ni.

Riskid on põhiliselt seotud valuutaga. Rublatulususe tagab teile riik, vahetuskursiga on lood keerulisemad. Rubla kõigub dollari suhtes koridoris 6,1 +/-15%, mis on piisavalt lai, et teha investeeringud vähetulusaks. Teisalt on 1998. a eelarves kavandatud inflatsioon 5,7% ja 1997. a inflatsioon oli 11,4%. Nii lähtuvad investorid eeldusest, et rubla odavneb dollari suhtes aastaga keskmiselt 8-9%.

Eksisteerib kaks võimalust. Esimene ja lihtsam on omandada võlakirjad, hoida neid kuni kustumiseni, saada rublad ning, maksnud 15% tulumaksu, vahetada rublad valuutaks ning lugeda tulud kokku.

Teine tee põhineb Vene finantsistide lubadusel viia tulumäär aasta lõpuks 15%ni. Kui praegu osta pikki (aasta või enam) võlakirju ning müüa nad aasta lõpul, on see kasulikum kui osta pabereid tähtajaga aasta lõpul ja hoida neid lõpuni.

Piiranguid pole. Need instrumendid sobivad firmadele ja eraisikutele, kel pikaajalisi vabu vahendeid ning kes ei soovi riskida börsil. Erilist huvi võivad nad pakkuda kindlustusseltsidele, mis peavad paigutama oma vahendeid väikese riskiga ning samas tagama korraliku tulususe.

Majandus toibub kriisist ning pöördub senistele rööbastele. Seega jääb investoritele üha vähem võimalusi investeerimiseks väikese riski, kuid kõrge tulususega. Vene võlakirjade riski/tulu suhe on hetkel hea, kuid mitte kauaks. Et mitte rongist maha jääda, kiirustage.