Spondeerimine kui äritehing

25. märts 1998, 00:00

Ühiskonnas on lahti mõtestamata, mis on metseenlus, sponsorlus ja puhas äritehing, räägib ASi Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus.

Kui sponsor annab näiteks 10 000 krooni ja tahab vastu mingi hulga ruutmeetreid reklaamipinda ja kauplemiskohti, siis tekib Rõõmusel küsimus, kas tegemist on sponsorluse või äritehinguga.

«Kui majandusarvestust teha, siis ürituse sponsor võidab rahas tunduvalt rohkem kui ta kauplemisõiguseks välja käib,» ei pea Rõõmus õigeks kauplemisõiguse ostmist spondeermiseks nimetada.

Sinebrychoff Eesti ASi turunduse juht Liis Vaik tunnistab, et reklaamipinna ja kauplemiskoha ostmine kultuuriüritustele ongi tegelikult vaid äritehing, mida ei saa spondeerimiseks pidada.

Kui Sinebrychoff toetab kultuuri, siis ei saa me ju nõuda, et kogu sümfooniaorkester istuks, Koffi reklaamiga mütsid peas, see oleks tõesti tobe, nendib Vaik.

Tõelisest spondeerimisest rääkides toob Rõõmus näite Öösimmanitest. «Oli üks sponsor, keda võib tõesti pidada metseeniks, üks venelasest kütusemüüja, kelle kaubamärki praeguseks enam turul pole. Vennike võttis sahtlist 10 000 krooni, pani laua peale, ja ütles, et tehke mida kavatsesite. Kui meie küsisime, kuhu logod panna, siis tema vastu, et ei-ei, mul pole mitte midagi vaja. Ei ta tahtnud pabereid ega mitte midagi vastu, logod panime siiski ise üles,» seletab Rõõmus.

Ka Eesti Kontserti reklaamiosakonna juhataja Kersti Rodes kinnitab, et Eestis on spondeerimise kultuur veel kujunemata ning alati ei saagi päriselt vahet teha, kas tegemist on spondeerimise või tavalise äritehinguga.

Rodese sõnul pole toetajad neile kummalisi soove esitanud, sest valitakse vaid soliidseid firmasid.

Eesti Kontserti rahastamist põhjendab Ericsson Eesti ASi turundusjuht Kristina Uus sellega, et nemad toodavad kvaliteetseid asju ja Eesti Kontsert korraldab kvaliteetseid üritusi.

Eesti Kontsert pakub toetajatele hoopis omamoodi võimalust, mis on laias maailmas üsna levinud.

Et suurendada kontserdipublikut, pakub Eesti Kontsert hooajaks nimelisi kohti. «Praeguseks on müüdud 150 tooli ja kohaomanike seas on nii firmasid kui eraisikuid,» räägib Rodes.

Üks tool maksab kuus ligi 600 krooni. Vastutasuks informeeritakse tooli omanikku kontserditest, viiakse pilet kohale ja võimaldatakse arveldamist ülekandega.

«Nimetame seda siiski spondeerimiseks, sest saame siit päris kena toetuse,» ütleb Eesti Kontserdi direktor Enno Mattisen.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing