Ametniku teine palk

27. aprill 1998, 00:00

Tallinna rahandusameti juhataja Heino Tonsiver ütleb, et aastaid on räägitud, et linn ei pea äriga tegelema, kuid midagi ei ole muutunud. «48 äriühingut on linnale palju. Piisab kümnest,» räägib ta

Ettevõtja Toivo Asmeri sõnul kujutab ta väga hästi ette, kuidas üks linnaametnik põhitöö kõrvalt ühte nõukogusse satub: «Teene teene vastu,» selgitab ta.

Sarnaselt paljudele teistele linnakodanikele ei pea ka Asmer õigeks, et näiteks abilinnapea istub lisaks põhitööle veel neljas nõukogus. Ta peab tegema esmalt tööd, milleks ta on kohustatud, on Asmer veendunud. «Kui ametnik lõpetab oma töö kell viis ja läheb pärast nõukogu koosolekule, siis on tegemist üliinimestega.»

Tegelikus elus ei ole ametnikud aga üliinimesed, vaid teenivad lisasissetuleku põhitöö arvel. «Paljud ei käi nõukogu koosolekutel kohal. Raha aga võetakse meelsasti vastu,» lisab Asmer.

Arvutifirma Abobase Systems nõukogu esimehe Kaido Saarma sõnul ei ole probleem palga suuruses, vaid selles, et volikogu liikmed ei teegi tööd. «Mitte keegi ei tea, mis on volikogu funktsioon. Järelikult ei saa kellegi käest midagi nõuda,» tõdeb Saarma.

Saarma lisab, et tuleb välja mõelda mehhanism, kuidas olukorda parandada: «Ei saa lõpmatuseni nii jätkata, et bürokraadid mõtlevad endale tööülesandeid välja.»

Toivo Tootsen, Pirita halduskogu esimees, Tallinna volikogu liige, osaleb kolmes nõukogus ja saab selle eest 6000 krooni kuus. 3000 krooni tuleb lisaraha veel Pirita halduskogu esimehe koha peal töötades ja kaduvväike summa laekub volikogu töö eest. Volikogu liige saab 25 krooni tunni eest, kui ta võtab osa nii fraktsiooni kui ka komisjoni koosolekutest. Vastavalt tunnihinnale ja koosolekute sagedusele teenib Tootsen volikogu liikmena mõnisada krooni kuus.

Küsimusele, kas nõukogudes istumine on hea raha juurde teenimise viis, vastab Tootsen: «See on mu töö, ma näen vaeva ja selle peaks ikka hüvitama.»

Ta usub, et saadud 6000 krooni eest teeb ta piisavalt tööd. Samas tunnistab ta, et on kindlasti ka neid, kes loevad ainult materjali läbi ja tulevad nõukogu koosolekule. Ühtki konkreetset näidet Tootsen siiski tuua ei taha.

Tootseni sõnul ei ole nõukogudes osalemises midagi imelikku ega ebaseaduslikku. Kui viitan ühe linnaametniku sõnadele, mille kohaselt ei tohi Tallinna volikogu liikmed istuda nõukogudes, ütleb Tootsen, et see on loogikavaba näide. «Selles ei ole mitte midagi halba, kui volikogu liige osaleb kahe või kolme nõukogu töös,» jääb ta endale kindlaks.

Tootsen tunnistab, et kui talle ei makstaks nõukogudes osalemise eest, siis otsiks ta kindla peale uue töökoha, sest 3200 krooniga kuus ei elata ta oma peret ära.

Tallinna linna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni põhipalk on 12 000 krooni. Põhitöö kõrvalt võtab Valdmann osa ASide Tallinna Soojus ja Tänavavalgustus nõukogu tööst ja teenib nii pere eelarvesse lisaraha 4500 krooni kuus.

Tulevikus kasvab Valdmanni töökoormus veelgi, sest ta hakkab osa võtma peatselt äriregistrisse kantava ASi Mustamäe Haljastus nõukogu tööst. «Esitasin tegelikult juba ühe korra linnapeale taotluse, et mind ASist Mustamäe Haljastus tagasi kutsutaks. Loodan, et nad leiavad minu asemele õigema inimese,» ütleb Valdmann.

Valdmann on kindel, et tulevikus on linna osalusega äriühinguid kindlasti vähem kui praegu. «AS Tänavapuhastus müüakse ära. Juba praegu teenindab ta Tallinna viiest piirkonnast ainult kahte,» toob Valdmann näite. Ta lisab, et müüki läheb samuti OÜ Tallinna Matusebüroo, kelle kõrvale on tekkinud hulgaliselt konkurente.

Sarnaselt Tootseniga tõdeb ka Valdmann, et linnaametnike või volikogu liikmete osalemine äriühingute nõukogude töös ei ole taunitav. «Need on ikkagi inimesed, kes tunnevad oma tööd,» leiab ta selgituse.

Valdmann ütleb, et nõukogudesse on sattunud vahel üsna asjatundmatuid inimesi, kes avastavad alles hiljem, et on vales kohas. Küsimusele, kuidas need asjatundmatud inimesed nõukogudesse satuvad, kehitab Valdmann õlgu: »Ei taha öelda, et keegi on nad pahatahtlikult sinna lisatasu pärast surunud, kuid olemas nad on.»

Uudse momendina leiab Valdmann, et asjatundmatu nõukogu liikme abil on vahel isegi parem probleeme lahendada. «Ta näeb probleeme hoopis teise nurga alt.»

Küsimusele, kas kahes nõukogus osalemine käib põhitöö kõrvalt üle jõu, vastab Valdmann eitavalt ja ütleb naerdes, et ta osaleb ka eraäris. «Kuulun oma abikaasa hambaarsti firmasse.»

Mustamäe linnaosa vanem Jevgeni Tomberg saab kuus 15 000 krooni suurusele põhipalgale lisaks 8235 krooni, kokku seega 23 235 krooni. Esmalt telefonis kohtumist kokku leppides teatab Tomberg, et ta ei tea peast oma lisatasude suurust: «Ehk ütleksite mulle ka, palju ma lisaks teenin.» Hiljem lisab ta, et tal ei ole need lisatasu suurused enam meeles, mis volikogu määras. «Raha laekub mu pangaarvele ja mingit eriarvestust ma oma sissetulekute üle ei pea,» kinnitab Tomberg.

Jevgeni Tomberg kuulub nelja Tallinna linna osalusega äriühingu nõukokku ja on ASi Mustamäe Kinnisvarahaldus nõukogu esimees. Küsimusele, kas Mustamäe linnaosa vanem võtab osa ka eraäride tööst, vastab Tomberg: «Veel mitte.»

Tomberg tunnistab, et linnaosavanemana on tema nõukogu esimehe koht ASis Mustamäe Kinnisvarahaldus tekitanud mitmeidki probleeme. «Mustamäe elanikud kahtlustavad mind hindade sihilikus tõstmises, sest nad arvavad, et hinnatõus suurendab ka minu palka. See ei ole nii, sest nõukogu esimehe palga määrab volikogu,» ütleb Tomberg.

Küsimusele, kas lisatasu ja tehtud töö maht on võrdne, tunnistab Tomberg, et äriühingute nõukogudesse kuulumise eest võiks isegi vähem maksta. Samas tunnistab linnaosavanem, kui nõukogude tööd täie tõsidusega võtta, käiks see üle jõu.

Lähitulevikus peab Jevgeni Tomberg ennast ühest nõukogust taandama, sest linnavalitsus piiras nõukogudes osalemist ja soovitas mitte osaleda enam kui kolme ettevõtte nõukogus. Tomberg kavatseb end taandada ASist Tänavapuhastus. «See ei asu Mustamäe territooriumil,» põhjendab ta oma otsust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing