Ministeerium sunnib peale vähetuntud tarkvara

27. aprill 1998, 00:00

Agresso kasutamise litsentsid on Eesti ostnud Norrast suure hinnasoodustusega. Riigi finantsarvestuse infosüsteemi projekti kogumaksumus on 34 miljonit krooni, mis on eraldatud Rootsi valitsuse poolt. Agresso on üks selle projekti osa ja seni kasutusel põhiliselt Skandinaavias.

Eestis on Agressot katsetatud paar aastat umbes 50 riigiasutuses, Norrast on ostetud litsentsid kokku 300 kasutajale, raamatupidajad on saanud tasuta väljaõpet.

Raamatupidajate sõnul muudab Agresso aruanded keerukamaks ja paljud tahavad jätkata senise tarkvaraga. Pealegi pole rahandusministeerium Agressot piisavalt tutvustanud.

Õiguskantsleri kantselei pearaamatupidaja Evi Siir meenutab, et aasta eest käskis rahandusministeerium Agressole üle minna igal tingimusel ja senine tarkvara hüljata. Nüüd õnneks on lubatud jätkata olemasoleva tarkvaraga ja ühildada see Agressoga, lisab Siir. Evi Siir kasutab oma töös Hansa Classikut ja on sellega väga rahul: «Meie püüame Agressot mitte juurutada.»

«Me ei sunni mitte kellelegi Agressot peale. Aga järgmisest aastast peab raamatupidamine olema ühtsetel alustel,» selgitab rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep.

Lellepi sõnul sai Eesti Agressole kohutava hinnaalanduse. «See oli teatud mõttes abi korras,» täpsustab ta. «Siin ei olnud tegu turu sissesöömisega.»

Riigi raamatupidamise metoodika ja riigi infosüsteemi loomise töögruppi juhtiv rootslanna Leena Wendt kasutab Agressot oma töövahendina. Ta teatab, et vale on väita, nagu muudaks Agresso aruanded keerukamaks. «Kui raamatupidaja leiab, et aruanded on keerulised, on see olenev millestki muust. Ehk ei valda ta raamatupidamist?» küsib Wendt heas eesti keeles.

Wendt lisab, et ta saab vastata vaid sisulistele küsimustele ja sellele, kuidas Agresso metoodika on üles ehitatud. «Ma ei saa vastata, miks Eesti riik selle programmi valis,» lausub ta.

Wendti sõnul on Eestil vaja Euroopas aktsepteeritavat finantsarvestust, muidu ei saavat Euroopasse sulandumine võimalikuks.

Baltic Business Software müügijuhi Kersti Renzeri sõnul oleksid olnud ka Eesti tarkvarafirmad suutelised pakkuma riigile sellist finantstarkvara ja odavamat kui Agresso. Kummatigi ei korraldatud 1996. aastal, kui rahandusministeerium Agresso ostis, mingit riigihankekonkurssi, räägib Renzer.

Tema sõnul on kõige hämmastavam, et ministeerium ei ole koostanud programmi kasutamise eeskirju ega tutvustanud Agressot piisavalt raamatupidajate ja teiste tarkvarafirmade seas. Seda tunnistab ka Wendt.

Järgmisel nädalal informaatikamessil korraldab rahandusministeerium viimaks infopäeva ja tutvustab Agressot laiemale ringile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing