Farma patud hajutab Grindeksi aktsia

Kahe nädala pärast kogunev Läti ravimitootja Grindeksi nõukogu hakkab arutama Grindeksi ja Tallinna farmaatsiatehase liitumist.

Grindeksi nõukogu liige, Investeerimispanga töötaja Andres Toome ütleb, et selliseid mõtteid on Grindeksi nõukogus mõlgutatud, kuid mingit kindlat otsust ei ole tehtud. Grindeks on Tallinna farmaatsiatehase enamusaktsiate omanik, Grindeksi suuromanik on omakorda Eesti Investeerimispank.

Hansapanga aktsiaturgude juhataja Tõnu Peki sõnul oleks Tallinna farmaatsiatehase liitumine Grindeksiga positiivne. Nii kaoks farmaatsiatehase aktsia ära ja pikkamööda unustaksid investorid ettevõtte negatiivse maine.

Tallinna farmaatsiatehase juht Jaak Hion ütleb, et Grindeksiga on integreerumise vormide üle arutletud, kuid midagi kindlat praegu veel ei ole.

Erinevalt teistest börsiettevõtetest, kus võrreldes eelmise aasta septembriga on aktsionäre juurde tulnud, on 42 aktsionäri otsustanud farmaatsiatehase osaniku staatusest loobuda. Väikeaktsionäride käes olev osa aktsiatest on kahanenud viiendikuni ning aktsia hind on seitsme kuuga kukkunud 210 kroonilt 38 kroonile.

Lisaks üldisele börsilangusele on oma osa Tallinna farmaatsiatehase aktsia hinna kukkumises ka ettevõttele omaseks saanud harjumusel oma tegevust aktsionäride eest varjata. See on aga viinud selleni, et farmaatsiatehast ähvardab aktsionäride petmises süüdistatuna kohtutee.

Seni on farmaatsiatehaselt kohtu kaudu petmise hüvitamisest rääkinud vaid endanimelise õigusbüroo omanik Illar Hallaste. Tõenäoliselt ei ole massilist kahjunõuete esitamist ettevõttele oodata.

Hallaste sõnul esindab ta aktsionäri, kes on tehase eelmisel kevadel börsile saadetud valeteadete tõttu aastaga kahju saanud ligi miljon krooni.

Arvestades aktsiate müügist saadud väidetavat miljoni kroonist kahju, pidi Hallaste esindatav, tema enda sõnul väikeaktsionär omama umbes 20 000 farmaatsiatehase aktsiat. Farmaatsiatehase tänases aktsionäride nimekirjas oleks ta suuruselt mahtunud esimese paarikümne hulka ja olnud konkurentsitult suurim eraisikust investor. Hallaste ei soovi oma klienti avalikustada.

«Vaatamata sellele, et ajakirjanduses sellest mitmendat päeva räägitakse, ei ole rohkem inimesi siia pöördunud,» nendib Hallaste. Võib-olla peitubki selles ütluses Hallaste ajakirjanduse veergudel farmaatsiatehase vastu ristisõtta minemise motiiv.

Kui suur on kohtusse esitatav nõue, ei oska Hallaste veel öelda. Hagiavalduse eest tuleb maksta ja kuna iga isikule tekitatud kahju on eraldiseisev, siis koopereeruda ei ole võimalik. Kahjusumma puhul kuni 50 000 krooni on riigilõiv 2200 krooni, suurema kahjunõude korral tuleb riigile loovutada kolm protsenti nõudest.

Hallaste loodab hagi Tallinna linnakohtusse esitada maikuu jooksul. Kuidas asjad edasi arenevad ja kui kaua aega läheb otsuse langetamiseni esimese astme kohtus, ei julge ta prognoosida.

900 farmaatsiatehase aktsia omanik, Tempelmani Väärtpaberite maakler Urmas Simson kahtleb, et üks eraisikust investor märtsis-aprillis aktsiaid müües miljoni eest kahju sai. Simson ise farmaatsiatehasega kohut käia ei kavatse, sest ta ei kuulu eelmisel kevadel uudiste mõjul aktsiaid ostnute hulka ja börsimängud on juba kord sellised, mis endas riski kannavad.

Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimees Jaak Hion kinnitab, et igal inimesel on juhul, kui ta leiab enda õigusi rikutud olevat, võimalus pöörduda kohtu poole ja seal langetatakse otsus, kellel on õigus, kellel mitte.

Mis Illar Hallaste aetavast kohtuasjast saab, ei oska keegi öelda. Eelnevat kogemust ei ole. Seevastu on väärtpaberituru osalised üksmeelsel seisukohal, et börs peaks oma seisukoha välja ütlema ja midagi ette võtma. Ühe korra on farmaatsiatehast juba karistatud. Börsil on karistusvahenditena valida hoiatuse, rahatrahvi ja börsilt kõrvaldamise vahel. Trahvisummad jäävad 5000 ja 500 000 krooni vahele.

Tallinna börsi juhatuse esimees Helo Meigas kinnitab, et ettevõttele on kiri börsipoolsete täpsustavate küsimustega välja saadetud. Olenevalt ettevõtte vastusest ja seal sisalduva infost otsustab noteerimiskomisjon, kas ettevõte on börsireglemendi vastu patustanud.

Kadunud tollisoodustus väinu rozental RAIMO ÜLAVERE Eile teatas Tallinna farmaatsiatehas, et esimese kvartali tagasihoidlike majandustulemuste põhjuseks on edasimüüjate litsentside puudumine ning hulgipartneritele suunatud uue allahindlussüsteemi juurutamine. Samas kinnitas tehas, et ei ole kunagi kasutanud Venemaa tollimaksusoodustust.

Farmaatsiatehase pressiteate järgi oli soodustuse eelduseks tellimuse saamine Venemaa partnerilt Firn-Milt. Kuid kuna selle skeemi kohaselt pole farmaatsiatehas Venemaalt toorainet saanud, siis pole ka tehas saanud kunagi tollisoodustust. Famaatsiatehase teate järgi kannab enamikul juhtudel kauba tollikulud klient, kes maksab ettemaksuna 20% tollimaksu.

Pressiteates kinnitab tehase juhatuse esimees Jaak Hion, et ei saa väita, nagu oleks Tallinna farmaatsiatehase esimese kvartali tulemusi mõjutanud tollisoodustuste kadumine ning ettevõte ei ole ühtegi sellesisulist avaldust teinud. Kuid samas pole enne eilset tehtud ka mingeid avaldusi, et eelmisel aastal üheks farmaatsiatehase aktsia magnetiks olnud tollisoodustus jäi vaid kasumitõusu tõotavaks fraasiks börsiteates.

Lisaks kinnitab üks farmaatsiatehase endine juhtivtöötaja, et tollisoodustust eelmisel aastal episoodiliselt ka rakendati.

Tollimaksusoodustuse saamise teate edastas tehas börsile eelmise aasta mais. See tollisoodustus oli ka üks argument, millega farmaatsiatehas põhjendas kasumiprognoosi suurendamist eelmisel aastal.

Venemaa tollikomiteest selgitatati eelmise nädala lõpus, et praegu pole enam kellelegi tollisoodustusi ette nähtud. «Tollisoodustustega ei tegele tollikomitee, vaid Venemaa valitsus,» rõhutas tollikomitee ametnik.

Tallinna farmaatsiatehase turundusdirektori Jüri Metsaoru sõnul ei saa farmaatsiatehase puhul rääkida üleüldisest tollisoodustusest. «See oli ühele firmale ühe tehingu pealt soodustuste andmine,» selgitab Metsaorg. «Firn-Mil oli Venemaa tolli peavalitsusega kokkulepe, et tooraine hankimisel Venemaalt saab firma soodustuse.»

Metsaoru sõnul oli tegu sisuliselt bartertehinguga. «Kusjuures soodustus ei laienenud lõpptoodangule,» rõhutab Metsaorg.

Firn-Mi peadirektor Ilja Markov nimetab farmaatsiatehase suurimaks probleemiks hoopis Venemaaga kauplemisel väljamüügihinna tõusu. Markovi sõnul on seetõttu nende poolt vahendatav farmaatsiatehase toodangu maht vähenenud tuntavalt. Seda kinnitavad ka tehase enda eile avaldatud numbrid, mille järgi on Venemaa osatähtsus ettevõtte müügis võrreldes eelmise aastaga kahanenud üle 13%.

Jüri Metsaoru sõnul tõstis farmaatsiatehas väljamüügihinda vaid ühe tooteliigi -- ampullide -- puhul. «Ampullide marginaal oli suhteliselt väike,» põhjendab Metsaorg. Tema hinnangul oli ampullide osakaal Venemaale müügis eelmisel aastal kuni 40 protsenti.

Metsaorg tõdeb, et kui eelmisel aastal kuulus Firn-M esimese kümne, kuid mitte esimese kolme suurema kliendi hulka, siis tänavu jääb Firn-M juba teise kümnesse. «Meil on Venemaal 30 püsiklienti,» täpsustab Metsaorg.

Üks Eestis ravimeid tootva firma tippjuht vihjab farmaatsiatehase võimalikest raskustest rääkides Valgevene transiidile. «Meie Moskva partnerfirma kinnitusel müüdi küllalt oluline osa farmaatsiatehase toodangust Valgevene kaudu Venemaale,» seletab tippjuht. «Valgevene ja Venemaa vahel ei olnud tollipiiri. Paar-kolm kuud tagasi kirjutasid Jeltsin ja Luka?enko alla protokollile, mis ühtlustas Venemaa ja Valgevene tollid. See pani farmaatsiatehasele tõkke ette.»

Jüri Metsaorg aga ei mõista, mis põhjusel peaks farmaatsiatehas kasutama Valgevene transiiti. «Meie Valgevene partnerid maksavad samuti 20 protsenti tollimaksu,» selgitab Metsaorg. «Kas me müüme Valgevenesse või Venemaale, mõlemal pool on üks tollimäär.»

Eelmise aasta mais andis farmaatsiatehas teada, et koos Venemaa föderaalse riikliku ettevõttega Ravivahendite Keemiakeskus kirjutati Moskvas alla ASi Mostal asutamise lepingule. Mostal oli ette nähtud Tallinna farmaatsiatehases valmistatud ravimite pakendamiseks.

Novembri alguses Moskvas käies ei õnnestunud kohtuda Mostali peadirektori Aleksandr Lõssenkoga ega näha, kas tootmiseks vajalikud ruumid on ette valmistatud. Eelmisel nädalal Mostali numbril helistades vastas keemiakeskuse töötaja, et Lõssenko on juba ammu lahti lastud ning Mostali tegevusest ei tea ta midagi.

«Mostal on olemas,» väidab aga keemiakeskuse peadirektor, Venemaa teaduste akadeemia akadeemik Robert Glu?kov. «Mostal tegeleb sellega, millega vaja.»

Eelmise aasta oktoobri lõpus teatas farmaatsiatehas, et kiirema tootmise huvides on tehas rentinud tootmisliini Moskvast umbes 30 kilomeetri kaugusel asuvas ?t?olkovo vitamiinitehases. Moskvas olles veendusime, et mingit tootmist pole farmaatsiatehasel ka ?t?olkovos. Vitamiinitehase peadirektor Sergei ?katov kinnitas siis, et Tallinna farmaatsiatehase ja Mostaliga käivad läbirääkimised.

Taas ?t?olkovo vitamiinitehasesse helistades ei õnnestunud peadirektoriga rääkida, sest ta viibis parasjagu välislähetuses. Vitamiinitehase kommertsosakonna töötaja kinnitas, et Tallinna farmaatsiatehasega ega Eestiga pole nad mitte kunagi koostööd teinud.

Jaak Hion vastab aga Moskva projekte kommenteerides farmaatsiatehasele omasel moel: «Sügistalvel me andsime neis küsimustes ammendava vastuse. Ajame asju Moskvas rahulikult edasi, kuid tulemustest veel rääkida ei saa.»