Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas valitsus toimis õigesti?

11. juuni 1998, 00:00

Esiteks üldse nii väita on vale. See on Eesti Panga juhtkonna puhtakspesemise poliitika. Valitsus on teinud isegi rohkem, kui tal võimalik on, ja Eesti Pank on olnud sealjuures ÜRO vaatleja.

Situatsioon meenutab täpselt aega, kui oli Nõukogude võim maal -- kui olid head saagid ja tootmistulemused, siis ümardati ja kiideti agronoomi ja zootehnikut. Aga kui oli halb aasta, siis leidsid kõik, et süüdi on insener, kes ei pannud tehnikaparki tööle. Kui me räägime mingisugusest edust ja üldiselt positiivsest, siis pangandus ja rahandus on need head. Ja kui midagi juhtub, siis on valitsus, see, kes tööd teeb, halb

Kommertspankade päästmine ei ole valit-suse ülesanne. Tuletame meelde, et Tartu Kommertspanga lasi valitsus lausa põhja. See oli riigiettevõte, kelle võla tõttu TKP põhja läks. Ja oli riigi otsustada, kas ta maksab selle võla kinni või mitte.

Ma ei ütle, et keegi oleks pidanud päästma. Aga kui kommertspanka üldse keegi oleks päästa saanud, siis Eesti Pank. Eesti Pank peab valvama selle järele ja tal peab olema kogu informatsioon. Valitsus on ministrite kogu, kellele tullakse ja kantakse ette mingit juttu.

Eesti Pank peab inspekteerima, tal peab olema täis pilt, mis tegelikult toimub. Peab olema informatsioon, palju oleks päästeoperatsioon maksnud. Eesti Pangal on ka reservid just selleks otstarbeks loodud.

Lõplik vastus sõltub tulemusest. Praegu pole päris selge, kuidas jääb hoiustajate rahaga. Kui leitakse alternatiivid ja hoiustajad saavad oma raha kätte, elu läheb liikuma, leitakse see likviidsus kuskilt jne, siis ei saa valitsusele otseselt midagi ette heita. Tegemist on ikkagi eraettevõtlusega. Eraettevõtlus peab iseenda eest seisma ja kui ei seisa, siis me läheme ma ei tea kuhu. See ei ole enam kapitalism.

Kui see aga põhjustab mingi suurema kriisi, sest rahaga on praegu turul üldse raske, siis võib arutada, et võib-olla oleks pidanud midagi tegema, et võib-olla oleks suutnud suuremat likviidsuskriisi ära hoida. Kõik sõltub sellest, mis edasi toimub.

Ei saa anda sajaprotsendilise veendumu-sega vastust, ei tea kõiki asjaolusid. Aga eks see oli valitsuse otsustada, kas ta laseb põhja panga, milles on väikepõlluharijate raha ja pool miljardit valitsuse raha, ja ütleb, et sellest Eesti pangasüsteem ainult tugevneb ja turbulentsid kannatame välja (tsiteerin Krafti) -- see on üks lähenemine.

Kui valitsus aga leiab, et mäng väärib küünlaid, pool miljardit pluss 280 miljonit eraisikute raha on suur raha ja pangasüsteemi maine on oluline, siis oleks pidanud valitsus selle olukorra päästma.

Valitsus nagu iga reakodanik teadis ammu, et see pank on viletsas seisus. Juunikuu alguseks oleks valitsus pidanud sellest pangast teadma absoluutselt kõik. Ja siis ta oleks teadnud, kas miljonite sinna sisse panemine päästab panga või algab kuu või kahe pärast see tants uuesti. Võib-olla on pank nii halvas olukorras, et see ei oleks päästnud. Seda ma panen küll valitsusele süüks, et ta ei viitsinud selgeks teha, mis seal tegelikult on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing