Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valuutalaenude riske kannavad laenuvõtjad

11. juuni 1998, 00:00

Eesti Vabariigi rahaseaduse kohaselt on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Sellele vaatamata väljastavad kommertspangad (ja mõned liisingufirmad) laene välisvaluutas. Siia hulka kuuluvad ka laenud, mis on välja antud Eesti kroonides, kuid mille tagasimaksmine on seotud kindla valuutakursiga. Nende hulgas on levinumad pikaajalised (kümneaastase ja pikema tagasimaksetähtajaga) investeerimis- ja eluasemelaenud.

Eesti Panga andmetel on valuutalaenude osatähtsus kogu laenuportfellis pidevalt suurenenud. Kui 1994. aasta lõpu seisuga moodustasid valuutalaenud vaid 4,7% kommertspankade koguportfellist, siis aprilli lõpus ulatus nende osatähtsus juba 63,6 protsendini.

Suurem osa valuutalaenudest on Saksa margas või marga põhjal antavad laenud. Kommertspankade kogulaenuportfellis kasvas nende osatähtsus 42 protsendilt möödunud aasta juunis (varasemad andmed eri valuutade lõikes pole kahjuks kättesaadavad) 54 protsendile selle aasta aprillis.

Kui võtta arvesse vaid valuutalaenud, siis marga osatähtsus on üllatavalt stabiilne (moodustab 82--85% valuutalaenude koguportfellist).

Suhteliselt suur on ka dollarilaenude osatähtsus (7-8% kogu laenuportfellist). Teiste valuutade (Soome mark, Suurbritannia nael, Läti latt) osatähtsus on suhteliselt väike -- alla protsendi kogu laenuportfellist.

Välisvaluutaga seotud laenude väljaandmisega vabastavad pangad ennast täielikult valuutariskist, suunates need laenuvõtjatele ehk oma klientidele. Tundub, et kommertspangad ei ole eriti kindlad krooni püsimises pikemas perspektiivis, sest kuidas muidu seletada, et Saksa margaga on seotud laenud, mille tagastamistähtaeg on üle viie aasta.

Laenuvõtja võtab valuutalaenu puhul enda kanda välisvaluuta intressiriski, aga ka riski krooni võimaliku devalveerimise puhul. Juhul kui parlament otsustab näiteks devalveerida krooni 20 protsendi võrra, siis eluasemelaenu intress tõuseb laenuvõtjale momentaanselt seniselt 13--15 protsendilt 30--35-le. Pangad ei riski aga millegagi ning neile on kindlustatud ka 7-8protsendiline kasumimarginaal.

Laenuvõtjaid võib lohutada teadmine, et momendil on nn DEMilaenude intress kroonilaenude omast veidi madalam, kuid nii ei pruugi see kesta igavesti. Sellekohaseid vihjeid on juba teinud Hansapank ja Forekspank.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing