Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elamuühistust või -kooperatiiivist korteriühistuks

27. juuli 1998, 00:00

Paljudel elamühistutel on tekkinud soov reorganiseeruda korteriühistuks, korteriühistus kuulub inimesele korter kui kinnisasi. Järgnevalt on toodud üks reorganiseerimise variant.

Protsessi tuleb alustada elamuühistu üldkoosolekust, mis teeb otsuse erastada elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa, jagada selle oluliseks osaks saav elamu korteriomanditeks ning reorganiseerida ühistu korteriühistuks.

Maa tuleb erastada vastavalt valitsuse 1996. a 6. novembri määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale». Linna- või vallavalitsus määrab kindlaks ehitusalase ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid ning teeb maatüki kindlaksmääramiseks korralduse.

Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab elamuühistu litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise kohta, mõõdistamise käigus koostatakse katastriüksuse toimik.

Samal ajal maa erastamisega alustab elamuühistu juhatus igale korteriomandile kinnitatava korteri osa arvutamist, mis on korterite suhe maja ja korterite üldpinda. Juhatus määrab iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitusosa suuruse. Reaalosaks mitteoleva ehitise osa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe. Juhatus märgib ehitise inventariseerimise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Maa ostueesõigusega erastamise korraldaja kontrollib saadud andmete ja dokumentide õigsust.

Kuna elamuühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus jätkata korteriühistuna, sõlmitakse maa ostu-müügileping elamuühistu ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Kui ostu-müügilepingusse on tehtud märge, et elamuühistu jätkab korteriühistuna, siis registreeritakse reaalosad ja mõttelised osad hooneregistris korterivaldaja nimele vastavalt elamuühistu juhatuse esitatud nimekirjale.

Erastatud maa kantakse kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. Elamuühistu esitab kinnistusraamatu pidajale:

  • notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse;
  • riigiga sõlmitud ostu-müügilepingu;
  • andmed ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse kohta;
  • hooneregistri tõendi reaalosade registreerimise kohta;
  • katastriüksuse plaani.
  • Kinnistusraamatusse esitatakse kinnistamiseks maa ostu-müügileping ja hooneregistri õiend selle kohta, et korterid on registreeritud korterivaldajate nimele ja korterivaldajast on saanud korteriomanik. Korterid kantakse kinnistusraamatusse, korteriomanikust saab korteri kui kinnisasja omanik. Korteriomandi omanikud loovad mittetulundusühistu -- korteriühistu, ning mõneti vaevarikas toiming on lõppenud. Korteriühistu edasises tegevuses saab tugineda peamiselt korteriühistu seadusele.

    ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing