Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuristik või platoo

14. august 1998, 00:00

Mitmed Eesti majandusteoreetikud ja poliitikud eesotsas Tiit Vähi ja Siim Kallasega on viimastel kuudel oma kommentaarides agaralt levitanud pessimistlikke hinnanguid Eesti majanduse olukorra kohta. Eesti majanduses valitsevat sügav kriis või on see vähemalt kohe-kohe tulemas.

Äripäeva arvates ei ole Eesti majandus kriisis. Ei ole olnudki.

Pessimism on pigem psühholoogiline ja tingitud möödunud eufoorilisest aastast, mis lati ebanormaalselt kõrgele ajas. Kui võrrelda tänavust aastat üle-eelmisega, on Eesti majanduse edasiminek olnud normaalne.

Raha odavus ja pidev juurdevool möödunud aastal lõi illusoorse taustsüsteemi, mille kõrval tänavune majanduse normaliseerumine võib tunduda millegi kohutavana.

Läinudaastane olukord, kus tööstusettevõtete kasumikasvu mõõdeti protsentides, aga pankade omi kordades, oli lihtsalt hälve. Tekkiv rikkus koondus pankadesse. Nüüd on käärid pankade ja tööstusettevõtete vahel vähenenud. Olukord on hakanud tasakaalustuma.

Näpistada on saanud suurte käibekrediitidega opereerijad ja börsil mängijad. Teiste ettevõtjate olukord ei ole oluliselt hullemaks läinud.

Laenutingimused, tõsi, on karmistunud, ent siin võib küsida, on see tagasilöök või pigem puhastav selektsioon. Situatsioon, kus kõigile raha ei jätku, ei ole kriis -- raha peabki jätkuma ainult parematele ja elujõulisematele projektidele. Mullu läks kõigil hästi, tegelesid sa siis millega tahes. Nüüd on aferistide ja avantüristide tegevusväli lihtsalt ahtamaks muutunud.

Keerulisematest laenutingimustest olulisem on turgude olemasolu. Eestis toimuv sõltub osaliselt ka välismaailma suundumustest. Mõne ekspordituru ärakukkumine tekitab palju enam probleeme kui keeruliselt saadav laen. Midagi kriisisarnast võib hakata nägema siis, kui näiteks Venemaa turg mingil põhjusel ära kaduda ähvardab.

Et laenuturul midagi katastroofilist juhtunud ei ole, näitab kasvõi seegi, et Eesti pankade laenuportfell kasvas selle aasta esimesel poolaastal 1997. aasta esimese poolaastaga võrreldes peaagu poole võrra.

Pidurdunud ei ole ka palgakasv. Tagasilöök on toimunud vaid igasugu boonuste maksmises, mis oli levinud eriti pankades. Reaalne palgakasv on jätkunud.

Toimetus leiab, et paanikaks ei ole põhjust. Kriisi puhul on ikkagi tegemist erakorralise olukorraga. Meil aga hakatakse kriisi nägema millegipärast juba siis, kui pankade kasuminumbrid mõnevõrra vähenevad.

Mustade pilvede maalijate pessimism võib olla osalt põhjustatud nende endi börsikaotusest tingitud kibestumusest.

Muidugi võib mäetipus pilvede vaatlemisest uimastatule mõningane laskumine esialgu ehk tõesti tunduda kuristikku kukkumisena. Eesti majanduses on tegemist siiski vaid platoole jõudmisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing