Rubla langeb kindlalt

Praegust rubla kursi stabiliseerumist seletatakse kahe asjaoluga. Esiteks keskpanga igapäevaste sekkumistega. Oletatavalt on keskpank iga päev börsile suunanud 60 miljonit dollarit ehk nädalas 300 miljonit dollarit. Teiseks on ekspordifirmade sunnitud valuutatulude 50% müük börsil samuti tugevdanud rubla kurssi.

Kuid edaspidi hakkavad rubla kurssi mõjutama negatiivsed asjaolud. Oktoobri algul tuleb Venemaal välja maksta järjekordne osa võlakirju. See kahandaks Venemaa valuutareservi, mis on niigi kokku kuivanud 11,7 miljardi dollarini, kusjuures kriitiliseks piiriks peetakse 14 miljardit.

Mõningat kergendust toob Venemaale teisipäeval nii välis- kui kodumaiste investorite poolt heaks kiidetud Vene sisevõla restruktureerimise plaan. See puudutab Vene valitsuse 17. augusti otsust külmutada sisevõlg kokku 250 miljardi rubla ehk 16 miljardi dollarilises mahus.

Baltic International Banki diiler Maksim Jegorov ennustab, et lähinädalatel keskpank rubla kurssi dollari suhtes enam kuueteistkümnel hoidma ei hakka, seda enam, et käivad kuuldused peatse 50 mld suuruse rublaemissiooni kohta. Kuna IMF enne aasta lõppu uut laenu anda ei kavatse, pakub Jegorov rubla kursiks dollari suhtes aasta lõpul 30 rubla.

Ka Venemaa endine asepeaminister Boriss Nemtsov avaldas ajalehes Moskovski Komsomolets arvamust, et valitsus võib trükkida kohe juurde umbes 40 miljardit rubla, mis viib dollari kursi aastavahetuseks 35--40 rublani.

Venemaa keskpank teatas möödunud nädalal, et aitab tegevusvõimetuks muutunud kommertspangad kriisist välja, laenates neile augustis sisuliselt väärtusetuks muutunud riigi võlakirjade vastu miljardeid rublasid. See näitab, et keskpank on juba rahatrükkimise käivitanud.

Oletatavasti on keskpank turu likviidsust miljardite rubladega suurendanud. Pank ei ole neid teateid kinnitanud.

See tähendab, et keskpanga tegevus viib inflatsiooni kiirenemisele, väitis Bruns-wick Warburgi analüütik Peter Boone.

Euroopa Liidu rahaga Moskvas asutatud majandusuuringute instituudi RECEP direktor Erik Berglöf ütleb, et valitsus on asunud praegu pankade päästmiseks pumpama raha pangasüsteemi, kuid tema arvates oleks õigem hoopis valuutaspekulatsioonidega raskutesse sattunud pankadest suurem osa sulgeda. «Miks peaks valitsus päästma panku, kes suure osa IMFi juulilaenust on suunanud ?veitsi ja Küprose pankade erakontodele,» küsib ta.

Täna tutvustatava valitsuse majanduspoliitika aluseks võetakse ilmselt teaduste akadeemias väljatöötatud plaan, kus soovitatud abinõud -- raha trükkimine, palkade ja intressimäärade indekseerimine -- kiirendavad kõik inflatsiooni, sõnas Berglöf. B&B-DI-ÄP