Rahvas tuli tänavale

08. oktoober 1998, 00:00

Sõltumatute ametiühingute föderatsiooni aseesimehe Aleksei Surikovi sõnul korraldas 37 000 ettevõtte 9 miljonit töölist tunni kuni päeva pikkuse tööseisaku, nõudes töölistele palga väljamaksmist, mida riik võlgneb neile 74 miljardi rubla väärtuses.

Ametiühingud nõudsid president Boriss Jeltsini tagasiastumist ja ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamist, sest kommunistide kontrolli all olev duuma on nende arvates koos Jeltsiniga vastutav Venemaa kriisi eest.

Protestipäeva eelõhtul püüdis peaminister Jevgeni Primakov televisioonis kõneldes rahvast rahustada ja tutvustas valitsuse kriisivastase programmi põhiseisukohti.

Ühtlasi manitses ta: «Ma mõistan, et meeleavaldustele minejatel on põhjust rahulolematu olla. Kuid ma panen igaühele südamele -- ärge kõigutage paati, kus me kõik tormisel merel oleme.»

Teisipäeval prognoosis asemajandusminister Nikolai ?amrajev selle aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) languseks 5--5,5%, kuid pangasüsteemi raskused võivad seda suurendada. Selle aasta inflatsiooniks ennustas ta 200--230%, kuid IMFi uute laenude korral võib see jääda ka 100% piiresse.

Tänu teisipäeval käivitunud uuele rublaga kauplemise süsteemile, mille kohaselt eksportöörid on kohustatud müüma 50% ettevõtte valuutatulust börsil, on rubla kurss veidi tugevnenud.

Venemaa rahandusminister Mihhail Zadornov ennustas, et riigi eelarvedefitsiit ei ületa tänavu 6% SKTst, võrreldes 8,5 protsendiga möödunud aastal.

Septembris kogus Venemaa maksuamet föderaaleelarvesse 9,3 miljardit rubla ehk 2 miljardi võrra plaanitust vähem, ütles maksuameti uus juht Georgi Boos. Oktoobris tahab maksuamet koguda 11--13,5 miljardit rubla makse.

Valitsus püüab kõikvõimalikul moel raha eelarvesse juurde hankida. Teisipäeval kirjutas president Jeltsin alla määrusele, millega riik võtab enda kontrolli alla alkoholi tootmise ja müügi. Selle vastu on alkoholi- ja eriti õlletootjad teravat protesti avaldanud.

Väidetavalt plaanib rahandusministeerium olulist tulude juurdekasvu ka naftaekspordi maksustamisest. Kui valitsus peaks need ettepanekud heaks kiitma, on naftafirmade juhid lubanud sundida rahandusminister Mihhail Zadornovit tagasi astuma.

IMFi laenu ärajäämise tõttu on valitsus suures rahapuuduses valmis aktsiaturu kehvale seisule vaatamata müüki panema 5% gaasifirma Gazprom aktsiatest, mille eest loodetakse saada kuni 1,65 miljardit dollarit.

Gazpromi peadirektor Rem Vjahhirev on selle vastu, kuid valitsuse survel alustab homme läbirääkimisi Royal Dutch/Shelli ja Itaalia ENIga.

Võrreldes eelmise sügisega on Venemaa aktsiate hinnad tõelises madalseisus. Lennufirma Aeroflot aktsia on kukkunud 202 dollarilt 8-le, naftafirma Jukos aktsia 4,45 dollarilt 0,4-le, Norilsk Nikkeli aktsia 14,35 dollarilt 0,525-le. Kokku tähendab see 91--96protsendilist langust.

Aastaga on börsil noteeritud Venemaa firmade aktsiate turuväärtus kukkunud 90 miljardilt dollarilt 8,5 miljardile. Näiteks Aerofloti, mis aasta eest maksis 700 miljonit dollarit, saaks nüüd teoreetiliselt ära osta 25 miljoni eest.

Venemaa kriis on välisinvestorid Moskva börsilt minema peletanud ning tehingute maht on jäänud väga väikseks. Selle nädala algul kaubeldi ainult seitsme firma: Gazpromi, Lukoili, Surgutneftegazi, Mosenergo, Rostelekomi, Sberbanki ja UESi aktsiaga. REUTERS-ETA-BNS-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:09
Otsi:

Ava täpsem otsing