Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Enamik otsetoetusi talunikele läks maapoliitikute kodukohta

23. oktoober 1998, 00:00

Arvuliselt kõige rohkem piimalehma otsetoetusi jagati laiali Pärnumaal, mis on põllumajandusministri kodukant. Pärnumaale järgneb kohe Raplamaa, kust on pärit Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar.

Seda, kas põllumajandusminister Andres Variku tegevus toetuste saajate varjamisel on seadustega kooskõlas, peab otsustama õiguskantsler.

Eile esitas riigikogu liige Ignar Fjuk õiguskantslerile arupärimise, milles tahab teada, kas põllumajandusministri tegevus toetusesaajate mitteavalikustamisel on seaduspärane ja kas otsetoetusi saanud isikute nimed ei peaks olema avalikud.

Õiguskantsleri büroo hinnangul ei tohiks nende andmete avalikustamine olla ühegi seadusega keelatud. Fjuk nentis, et kui neid andmeid praegu varjatakse, ju selleks on siis mingid põhjused.

Maarahva erakonna fraktsiooni liige Jaanus Männik väitis, et seos toetuste saajate ja poliitikute vahel on pigem puhtemotsionaalne.

«Mina olen ise ka täiesti juhuslikult Pärnumaalt pärit, aga toetuste jagamise kord on valitsuses kinnitatud ja ma ei tea, et oleks võimalik teha mingeid erisoodustusi,» ütles Männik.

Ta on osanik OÜs Surju, mis sai otsetoetusi. «Soodustused on ette nähtud vaid saartele ja Kagu-Eestile,» lisas Männik.

Männiku hinnangul ei pea otsetoetused olema salastatud ja mitmes maakonnas on need ka avalikustatud.

Reformierakondlane Ignar Fjuk tõi välja asjaolu, et kui Pärnumaal sai piimalehma toetust kokku 148 talupidamist ja Raplamaal 141, siis näiteks Hiiumaal oli see arv 15 ja Põlvamaal 57.

Fjuk esitas 24. septembril põllumajandusministrile arupärimise, et saada teada otsetoetusi saanud tootjate ring.

Variku väitel ei saa aga tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest ilma toetusesaaja nõusolekuta tema nime avaldada.

«Minister ei otsusta ju isiklikult otsetoetuste jagamist, selleks on vastav komisjon ja vastav kord kinnitatud,» põhjendas Varik tehtud otsuseid. «Kõik taotlused kontrollitakse põhjalikult üle.»

«Mulle on täiesti arusaamatu, miks neid andmeid varjatakse, sest tegu on ju maksumaksja raha jaotamisega,» ütles Fjuk. «Põhiseaduse järgi peavad sellised rahaeraldused olema avalikud.» Põhiseadus on kõigi teiste Eesti seaduste ehk siis ka isikuandmete kaitse seaduse suhtes ülimuslik.

«Mina saan arupärimistele vastata vaid seadustest lähtudes ja see on igaühe maitse asi, kas vastus meeldib või mitte,» ütles Varik. «Igal inimesel on õigus oma andmete kaitstusele.»

Mitmed poliitikud on väitnud, et väga paljude otsetoetuse saajate nimesid võib leida ka Maarahva erakonna nimekirjast.

«Aga loomulikult!» ütles Männik seda väidet kommenteerides. «Siin pole midagi häbeneda. Kui nad vastavad vajalikele tingimustele, siis pole ju ka mingit küsimust.»

Üks otsetoetuse saamise tingimusi oli see, et toetuse taotleja lehmad pidid seisuga 1998. aasta 1. jaanuar olema arvel jõudluskontrollis. Sellealase määruse võttis valitsus vastu aga alles 30. detsembril 1997.

«Tekib kahtlus, et otsuse väljatöötamise juures olnud isikud võisid seda infot eelnevalt kasutada ja mõningaid tootjaid sellest teavitada, sest määrus jõustus alles jaanuaris ja need, kes sellest nõudest teadlikud polnud, ei saanud enam midagi teha,» lausus Fjuk.

Ignar Fjuk lisas, et toetuste saajaid on tootjate hulgas palju vähem kui neid, kes toetusest ilma jäid, ja seda enam peaksid andmed nende kohta olema avalikud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing