Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõlkimine Brüsselit oodates

26. oktoober 1998, 00:00

Kvaliteetse õigustõlke tegemiseks kulub raha, põhjendab õigustõlke keskuse direktor Liina Kesküla riigile üsna kalliks minevat tööd.

Riigikantselei allasutusena saab keskus raha riigieelarvest ja täidab riigi tellimust. Eraisikuid ei teenindata.

Riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja Hendrik Hololei täpsustab, et õigustõlke keskuse põhiülesanne pole tõlkida kõiki ELi direktiive, vaid neid dokumente, mis muutuvad pärast Eesti ühinemist ELiga osaks meie õigussüsteemis.

Suure osa keskuse tänavusest 11 miljoni krooni suurusest eelarvest moodustavad siiski üldkulud, hoone renoveerimiskulud ja infotehnoloogia soetamiskulud.

«Kuna ükski Eesti kõrgkool ei koolita tõlkijaid, saadame oma spetsialiste täiendõppele välisriikidesse,» nimetab Kesküla kuluartikleid. «Oleme loonud umbes 20 000 terminist koosneva andmebaasi, mille tuleva aasta aprillis riputame üles Internetti.»

Peale tõlkija töötab iga leheküljega keeletoimetaja, õigustoimetaja ja terminoloog. «Seda peetakse maailmas õigusaktide tõlkepraktikas ainuvõimalikuks kvaliteeti tagavaks meetodiks,» räägib Kesküla.

Õigustõlke keskuse tõlkija päevanorm on keskmiselt kolm lehekülge. Keskuse selle aasta toodang on 5600 lehekülge tõlketeksti. Järgmisel aastal plaanib keskus tõlkida 11 500 lehekülge.

Tõlkimist vajab umbes 70 000 lehekülge ELi määrusi. «Nelja aasta pärast jõuame selle kogusega ühele poole,» kinnitab Kesküla ning prognoosib, et küllap proovib enamik nende küllaltki unikaalsetest tõlkijatest seejärel konkureerida Brüsseli ametkondadesse.

Kui Soomes ja Rootsis suurem tõlketöö otsa sai, suundus sadakond tõlkijat sama tööd, kuid tunduvalt suurema palga eest tegema just Brüsselisse.

ELi direktiive tõlgivad ametkonnad selleks, et seaduse, määruse või muu kohaliku õigusakti koostamisel oleks käepärast eestikeelne tekst.

«Lepinguliste tõlkijate töö on operatiivne ja meil on nendega pikaajalised töösuhted,» kõneleb rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Aili Ohlau. Rahandusministeerium on tõlgetele esimesel poolaastal üle 200 000 krooni kulutanud.

Põllumajandusministeeriumi eurobüroo juhataja Janika Salevi andmeil on neil seadusloome harmoniseerimiseks 1,25 miljonit krooni. Tõlgime ise ja tellime tõlkebüroodelt, lisab Salev.

Riigiasutused kasutavad ka teisi tõlkebüroosid. Seitse kuud tagasi tööd alustanud õigustõlkebüroo OÜ Interlex ühe omaniku ja peatoimetaja Andres Aule sõnul moodustavad klientidest poole riigiasutused, nagu näiteks veterinaaramet ja ministeeriumid.

«Vajadusel kasutame välisspetsialistide abi,» seletab Aule, kes paar aastat tagasi töötas õigustõlke keskuses tõlgina. «Oleme näiteks taikeelset õigusakti rootsi keelde tõlkinud.»

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing