Kannapööre Eesti Energia arengus

Raul Ranne 17. november 1998, 00:00

Kuna Narvas asuvate Eesti ja Balti elektrijaamade ning Eesti Põlevkivi baasil toodetud elekter on ühtne väärtuskett, tuleb Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi koondada ühtsesse kontserni, on valitsus oma seisukohta ääriveeri avaldanud.

Energiatootmisüksuste ja elektrivõrgu ettevõtete erastamine on peatatud. Et uute plaanide kohaselt nähakse ette Eesti Energia noteerimist Tallinna ning rahvusvahelistel börsidel, siis investoritest rääkides tulevad kõne alla vaid finantsinvestorid. Strateegilisi investoreid energiamajandusse, vähemalt elektrivõrgu ettevõtetesse, enam ei otsita.

Veel mullu nägid erastamiskavad ette, et Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi üksuste baasil moodustatakse tütarfirmad ja nad erastatakse aktsiakapitali laiendamise teel.

Ainsana jõudis riik varem kinnitatud kavade järgi erastada selle sügisel Läänemaa ja Narva elektrivõrgud, mis tegelikult olidki Eesti Energiast kõrval seisvad ettevõtted.

Valitsuse uued energeetikafirmade ümberkorraldamise seisukohad tulenevad Ühendriikide kontserni NRG Energy Eesti elektrijaamade erastamiskava analüüsinud komisjoni ettepanekutest.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk lausub, et komisjoni töö oli esimene kord, kui Eesti energiamajanduse olukord praegu ja selle tulevikuväljavaated põlevkivi energeetika säilitamise seisukohalt üle vaadati ning läbi analüüsiti. Ka NRG Energy Eesti esinduse juht Hillar Lauri on märkinud, et komisjoni töö tulemusel on riigil selgem pilt, mis olukorras ollakse ning mida tahetakse.

Paraku ei julge ükski energiamajandusse puutuv inimene suunamuutusest energiamajanduse arengus rääkida.

Senise reformi peamine ideoloog ja väljatöötaja Arvi Hamburg küll märgib, et uue suuna puhul ei ole eriti võimalik energiamajanduses konkurentsi tekitada. Täpsemad kommentaarid jätab ta veel enda teada.

Eesti Energia juht Gunnar Okk lubab oma kommentaarid anda pärast seda, kui valitsus on suunamuutust energeetikamajanduses ka avalikult kinnitanud.

Vestlustest jääb kõlama mõte, et Eesti Energiast loodetakse luua suur ning tugev firma, kes suudaks Põhjamaade firmadele konkurentsi pakkuda. Samuti tuuakse välja soodsamate laenude saamise võimalust rahvusvaheliselt rahaturult.

Omaette argument suurfirma poolt on seegi, et Eestis on elektritarbijaid (alla 600 000) sedavõrd vähe, et mingisugusest turust üleüldse rääkida ei saa.

Seni ainsana on valitsuse kava kritiseerinud erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet, kes ei pea õigeks Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia ühendamist.

Sarnet ütleb, et suurema monopoli tekitamine ei teeni neid eesmärke, mida näeb ette energiaseadus. Seal on kirjas põhimõte, et tarbija võib osta energiat tootjalt, kelle ta ise valib.

Sarneti arvates muutub kogu energiasüsteemi monopoliseerimise tulemusel kaheldavaks mõte, et elektri hind peab olema maksimaalselt läbipaistev ja kulud jälgitavad.

«Tarbija tahab ju teada millised kulud tulevad elektrienergia tootmisest, millised ülekandest ja millised elektri jaotusest. Kõige paremini on see jälgitav siis, kui neid operatsioone viivad läbi eri ettevõtted,» räägib Sarnet.

Sarneti meelest võib praeguse energiamajanduse suundumuse, ühe suurenergiaettevõtte säilitamise taga näha valitsuse ja poliitikute mugavust.

Kui ühendada kõik probleemid ühte ettevõttesse, jätab riik nende lahendamise ettevõttele. Saab ju äriseadustikule viidates öelda, et see on äriühingu enda probleem, valitsus on vastutusest prii, kõneleb Sarnet.

Teisalt märgib ta, et nagu kõik suured süsteemid, üritab ka Eesti energiasüsteem ennast säilitada. «Igas riigis on sellistel ettevõtetel teatud mõju poliitikutele, kes otsuseid langetavad,» lausub Sarnet.

Spetsialistid, kes on põhimõtteliselt suurfirma loomise vastu, on irooniliselt märkinud, et kuna kõiki võimsusi kokku arvestades toodab Eesti Energia umbes 8 TWh elektrit aastas ja naaberriigi Soome suurima energeetikafirma Imatran Voima (IVO) aastatoodang on umbes 40 TWh elektrit, on raske uskuda, et Eesti Energiast saab nii suur firma, kes suudab vastu seista Euroopa konkurentsile.

Seda, et Eesti Energia on astumas rahvusvahelisse konkurentsi, näitab plaan rajada Eesti ja Soome vahele merealune elektrikaabel. Saanud enda kõrvale neli arvestatavat partnerit, on Eesti Energia rääkinud soovist tungida Põhjamaade elektriturule.

Projektist kõrvale jäänud IVO on aga seni kaabli kohta skeptilisi avaldusi teinud. IVO on veendunud, et kui üldse kaabel rajatakse, hakkab elektrienergia hoopis Soomest Eestisse liikuma.

Eesti Põlevkivi võimukas juhatuse esimees Väino Viilup võib otsesõnu põrgu saata mõne rumala avaldusega esinenud ministri ja karmilt paika panna võlglasest ettevõtte juhi, kuid Eesti Põlevkivi Eesti Energia valdusse andmise osas on tal suu lukus. Viilup teab, et tal ei ole selles osas enam midagi kaasa rääkida. «Selle kohta ärge minu käest küsige,» ütleb ta vaid. Mäng käib üle tema pea.

Eesti Põlevkivi finantsdirektor Vello Tohver märgib kaevanduste müümisest ja üleandmisest kõneldes lakooniliselt, et see on üks tume mäng.

Veel mõni aasta tagasi, kui valitsusringkondades räägiti üsna avalikult Viilupi lahtikangutamisest põlevkiviettevõtte juhi kohalt, lepiti siiski kokku, et tal lastakse oma 70. juubel põlevkivikuningana ära tähistada. Nüüd on juubel möödas ja Viilupi minekust räägitakse taas.

Ehkki Eesti Põlevkivi juhi tööleping kestab tuleva aasta sügiseni, arvavad energeetikud, et kui suurem osa ettevõttest Eesti Energiaga liidetakse, läheb Viilup ise minema. Vaevalt ta Eesti Energia noorte meest käe all kaua vastu pidada suudab.

Viru kaevanduse direktor Gennadi Gribovski märgib, et Viilupi juubeli ajal tegi ta teistele kaevanduste juhtidele ettepaneku panna kirikusse küünal, et Viilup põlevkivikontserni edasi juhtima jääks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing