Iluravi reklaami lõa otsas

Artikkel

- Uudised
- Tiit Efert, kaasautor
- 7. veebruar 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iluravi reklaami lõa otsas
Iluravi vallas vähem orienteeruvale inimesele võib ühe toote valimine olla sama keeruline kui suur puzzle.
Ent iga kosmeetikatootja tahab, et võimalik ostja valiks välja just tema toote. Selle tarbeks ostetakse naisteajakirjadesse lehekülgede viisi reklaami, televisiooni hulga reklaamiminuteid ja trükitakse kenasid bro?üüre. Õrnem sugu on teadagi reklaamialdis.
Eesti Kosmeetikute Liidu juhatuse esimehe Külliki Piatecki sõnul on eesti naine kosmeetika vallas kahjuks väheharitud. «Ei osata valida, sõltutakse ilusatest värvipiltidest ja arvatakse, et ostetakse häid tooteid,» lausub Piatecki.
Tema hinnangul on levinud väärarvamus, et kosmeetikasalongides saadavad professionaalsed tooted on hirmkallid.
Ka ilusalongi Besmary kosmeetiku Katrin Olofssoni hinnangul sõltuvad naised kosmeetika valimisel liialt agressiivsest reklaamist, ilusast pakendist ja sõbrannade arvamusest. Tema sõnul pöördub kosmeetiku poole nõu saamiseks väga väike osa naisi.
«Kui naised peaks natuke nõu ka kosmeetikuga, kulutaks nad kosmeetika ostmisele kindlasti vähem raha,» lausub Olofsson. Tema sõnul leidub poelettidel ja apteekides soodsa hinnaga kvaliteetsest kosmeetikat. Selliste sarjade ainus häda on see, et neid pole reklaamitud ja need pole ka alati pilkupüüdvalt pakendatud.
TV3s ilusaadet «Kaunis kaunimaks» juhtiva Annely Järveti sõnul on paljude naiste jaoks oluline, et see purgike või totsik, mille ta käekotist välja võtab, oleks ilus ja reklaamist tuntud. «Mõnikord jäetakse kvaliteet tagaplaanile,» lisab Järvet.
Disaini- ja projekteerimisfirma OÜ Ratia Stuudio omanik Anu Saagim-Ratia kulutab kosmeetika ostmisele vähemalt 500 krooni kuus. Tal on oma kosmeetik, kelle nõuandeid ta kosmeetikavahendite ostmisel kuulab.
Samas tunnistab Saagim-Ratia, et ostab tooteid ka reklaami mõjul. «Kui on hea reklaam ja kui see veel rõhutab, et tegemist on täiesti uue tootega, siis tekib alati kiusatus osta,» räägib ta.
Kosmeetikute hinnangul on Eesti kosmeetikaäril veel piisavalt arenguruumi, sest suurel osal naistest pole tekkinud harjumust kosmeetikut külastada ja paljud pole kordagi kosmeetikut külastanud.
Potentsiaalseid kosmeetikateenuse tarbijaid (naisi vanuses 18--45) elab Eestis statistikaameti andmetel üle 250 000.
Piatecki andmetel tegutseb Eestis ametlikult 200 ilusalongi, kus tavaliselt töötab kaks kosmeetikut korraga. Iga kosmeetik teeb päevas neli-viis põhjalikku hooldust. Seega teenindavad Eesti kosmeetikasalongid praegu ainult umbes 1500 naist päevas.
Eeldades, et tavapärase näomaski tegemise ja kulmude kitkumise võtavad salonge külastavad naised ette kord kuus, võib arvata, et kosmeetikasalonge külastab regulaarselt vaid iga viies 18--45aastane naine.
- mullu oli Eestis müügil 9590 kosmeetikatoodet, neist välismaiseid 9568
- toodete realiseerimisluba oli 500 firmal
- professionaalset kosmeetikat toob maale 20 firmat
Autor: Tiit Efert
Hetkel kuum